hobustel võitlus, kus sõideti hobustega üksteisele vastu ning üritati vastast sadulast maha tõugata. Teiseks võimaluseks oli jalgsivõitlus, kus olid oma kindlad reeglid paika pandud. Hoope anti kordamööda ning neid hindas kohtunik. Kuna turniiridel esinesid ka muusikud ja poeedid olid turniirid tähtsad kultuurisündmused. Aadlike kasvatuse peaeesmärgiks oli ettevalmistamine sõdimiseks. See kulges erinevates etappides. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poisslaps kodus vanemate hooleall, edaspidi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Seal õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid, naissoo esindejatega suhtlemist, tantsimist ja muusikariistal mängimist. Kui laps oli vanem õpetati ka relvade tundmist ja nende käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist. Harilikult oli 15-aastane poiss juba kannupoiss. Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid
-hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus -Viimane töökoht Leipzigi Tooma kirikus -Teda hakati heliloojana tunnustama alles peale ta surma - sai kuulsaks saksamaal, hinnati kui pillimeest, sügavalt usklik, vaene, tal oli pere -jäi elu lõpus pimedaks, surem osa elust lühinägelik, ebaõnnestunud silmaopp -vanemad surid, muusikahariduse sai 4 aastat vanemalt vennalt, elas tolle hooleall -hea haridus -töötanud: organistina, kammermuusikuna, kapellmeistrina, linna muusikadirektorina -Looming, teosed: 300 kirikukantaati, kõige kuulsam: "Ärgake! nii vahid hüüdvad" 20 ilmalikku kantaati nt kohvikantaat, Matteuse ja Johannese passioon, klaviirimuusika, "Hästitempereeritud klaviir" , 4 orkestrisüiti säilinud 3. G. F. Händel - elu, looming, tähtsamad teosed. -Elas 1685-1759 -jõukas õukonnakirurgi peres, sakslane
Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp kiiver. Rüütlite kasvatus: 7 aastani vanemate hooleall 715 aastani kõrgaadliku juures saab temast paaz 1518 aastani on kannupoiss 1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine, kauplemine, kultuur kogu piirkonda hõlmav haldussüsteem. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Linnatänavad said oma nime
koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori.))) ei tea ,kas seda on vaja : P Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses-gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa
kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses- gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda,
ratsakahevõitlust. Jalgsivõitlus. Turniir kujutas endast ka pidustusi laiemas mõttes. Koguneti senjööri umber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daaidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli tegu ka kultuurisündmusega. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine südimiseks, kluges mitmes etapis. Kuni 7. eluaastani viibis poiss kodus vanemate hooleall, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Veidi vanemana lisandus relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võtlusvõtteid. Saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut
diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel (PS §12 lg 2) Põhiõigused •Sotsiaalsed põhiõigused annavad isikule nõudeõiguse riigi vastu, et viimane tagaks isikule inimväärse elutaseme •Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (PS §28 lg 1) •Lasterikkad Pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hooleall(PS §28 lg 4)•tööotsijate õigus riigi abile (PS §29 lg 3)•õigus haridusele (PS §37) Menetluspõhiõigused •Igaühel on õigus riigija seaduse kaitsele(PS §13 lg 1) •Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatvaja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus(PS §14) •Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1)