tulemuselt kujunes välja kolm reaktsioonitüüpi: 1. Turvaline 2. Ebaturvaline 3. Ärev Aluspõhja elule loob turvaline kiindumus. Turvalise kiindumuse kaudu õpib laps kõige hõlpsamini enesekontrolli arendamist, emotsioonide reguleerimist ja südametunnistust. Lisaks on see oluline lähedaste suhete loomisel ja hoidmisel. Seega, turvaline kiindumus hooldajasse mõjutab vägagi võimet kujundada hiljem turvalisi romantilisi kiindumusi. 5. LASTEAED Üks aspekt varajase lapsehoolduse igapäevaelus, mille pärast lapsevanemad muretsevad, on lasteaia mõju. Alguses võivad olla väikesed emotsionaalsed mõjud, hiljem aga positiivsed sotsiaalsed kogemused korvavad neid. Kui lapsehoiuteenus on hea kvaliteediga, siis ei mõjuta see hooldajasse kiindumuse kvaliteeti ega emotsionaalset turvalisust.
5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil toetab kõige enam lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut? Auroriteeti omavad - anodized on eakohased, mõistikud, järjepidevad, arvestavad lapee arvamusega, julgustavad iseseisvuma. 7.Miks on esimesed eluaastad lapse (inimese) arengus nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib Superego - meisse misstated normid ja reeglid 10
6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E
Teisel juhul sai piima ainult froteekuju küljest. Harlow mõõtis, kui palju aega veedavad ahvibeebid kummagi kuju juuures. Tulemus: mõlemal juhul veetsid ahvibeebid froteest ema juures palju rohkem aega kui traatema juures. Kiindumise tekkimisest on oluline roll turvalisust pakkuval kontaktil, mitte söögil. Kas kindlustunne (ja mitte söök) on olulisim ka inimlaste kiindumise puuhul? Selle andis vastuse briti psühhiaater John Bowlby. Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte (ja imiku puhul koha), milles laps tunneb end turvaliselt. Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja Bowlby väitel annab see lapsele turvatunde, mis lubab tal keskonnaga tutvust teha. Laps saab ette võtta seiklusi tundmatusse, uudistada ja ’ppida, sest ta teab, et kui ta peaks raskustesse sattuma, saab ta alati tugipunkti juurde tagasi pöörduda.
"söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria · Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti · Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist · Ema hääle ja lõhna eelistamine · Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) · Põhjuseks hirm tundmatu ees · Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Lapse kiindumus hooldajasse · Lähedusvajadus · Lohutus Nägemisest Kuulmisest Puudutusest · Kuigi liikumisraadius suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks Seega kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? · Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud · Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses · Harry Harlow katse: ahv puuris koos kahe asendusemaga Isa roll
• muutub mälu maht • mälustrateegiad paranevad • parem teadmine oma mälust • teadmised maailmast • Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Emotsionaalne areng • areneb välja 3 eluaasta paiku • impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) • empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Kiindumise erinevused: • Kindlalt/turvaliselt kiindunud • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja muutuvad ärevaks, kui ema on lahkunud. • Vältivalt kiindunud- Ema juuresolekul on nad eemalolevad, kui ema lahkub, siis nad mõnikord otsivad teda, kuid tavaliselt ignoreerivad teda, kui ta tagasi tuleb.
Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada kumb on õige, kas Freudi või Bowlby väide. Katse seisnes selles, et ahv oli puuris koos kahe asendusemaga. Ta leidis, et Freud eksis ja Bowlbyl oli õigus. Lapse kiindumus hooldajasse. Kiindumus tuleneb lähedusvajadusest. Lohutus (uuest, hirmasast olukorrast) võib tulla nägemisest, kuulmisest ja puudutustest. Nt väike laps ei lähe emast väga kaugele. Kiindumussuhe jääb inimese jaoks pikaks ajaks oluliseks. Kuigi liikumisraadiums suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks. Bowlby seotusteooria. Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti. Laps
kaudu. Sel juhul muutub laps kaotuste või ebaõnnestumiste korvajaks paarisuhtes. Lapse eraldumine ja iseseisvumine kulgeb nelja arenguetapi kaudu. Neist esimene on 5 8/10kuul toimuv eristumine. Sellele järgneb nn. hajutamise etapp, mis kestab 15. kuuni. Järgmine etapp on kaheaastaseni kestev lähenemisetapp, mille all mõeldakse lapse hooldajasse taas takerdumist. Neljas, iseseisvumise etapp, kestab mänguea kolmanda eluaasta. Eristumine (5 – 8/10 kuud) Lapse kogemus oma füüsilisest erisusest tekitab kiindumust ja uudishimu keskkonna suhtes. Ta uurib ja vaatleb huviga inimesi, esemeid, hääli jne. Ta märkab esemeid, roomab nendeni ja tutvub 41 maailmaga