Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Trehaloos tekib tärklise ensümaatilisel muundamisel. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Monomeeri vahel on - sidemed(1,4). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. 1859. aastal avastas teine prantslane C. Rouget kitosaani
Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . KITIIN Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin.
kuumutatakse mõni sekund tugeva surve all spetsiaalses masinas ,et valkusid omavahel siduda . Saadud massist vormitakse seejärel suur krevett , mis paneeritakse ja külmutatakse. Sellise krevetimasinaga suudetakse toota tuhandeid odavaid krevette tunnis HOMAAR Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Meresügavustes elava vähkide klassi suurim esindaja võib olla üle 80 cm pikk. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Homaaril on viis paari jäsemeid , neist esimese paari otstes on väga tugevad sõrad . Üks sõrg on suurem ja kohastunud merisiilikute rüü ja muude molluskite karpide purustamiseks. Teine , õhem lõikesõrg , aitab kalade ja teiste saakloomade keha tükkideks jaotada. Varrelised liitsilmad tagavad avara vaatevälja .Liha poolest eelistatakse emaseid homaare ,eriti just munemise ajal
Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. · Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Jaapani hiidkrabi · Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate isenditega lülijalgseliik tänapäeval.
Lõhe kasvab jões elades kolme aastaga ainult 10 cm pikkuseks, meres aga ühe aastaga üle 20 cm. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Ta on kiire ja tugev. Ta suudab liikuda kuni 50 km ööpäevas. Lõhe on üks tähtsamaid meie veekogudes elavaid kalu. Merivähk e. Homaar Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Merivähk on väiksem kui homaar. Selle koor on pehmem ja sõrad pikad ja krobelised. Merivähid on hele- või hallikasroosad, täiskasvanud merivähk on u 20 cm pikk ja kõige maitsvam septembrit detsembrini. Kuna merivähid säilivad halvasti, müüakse neid keedetult ja külmutatult. Merivähk on meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna
Kuumutatud austrite 5 juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein 6 4. VÄHILISED JA VÄHILAATSED 4.1 HOMAAR Homaar ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Homaarid on töönduslikult tähtsad püügiobjektid. Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse.
aitavad toitu kätte saada. · Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Homaar · Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. · Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. · Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. · Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. 3 · Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. · Elavad merevees, kuni sügavuseni 50 m. · Levinud Atlandi ookeani idaosas, Põhjameres ja Vahemeres. Läänemeres ei esine.
kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. Langust Vahemeres ja Inglise rannikul elunev perekond suuri heamaitselisi sõrgadeta merevähke. Langusti ja homaari erinevus on see, et langustil pole sõrgasi. Krabi Krabiliste liike on üle 4450
Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Tasub teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Ameerika homaar (H. americanus) Euroopa homaar (H. gammarus) Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse. Krevett Vahemeres, Põhjameres jm. esinevate vähiliikide nimetus. Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma.
21.Homo- ja heteropolüsahhariidid. Homopolüsahhariidid ehk homopolüoosid Homopolüooside ehitusüksusteks (monomeerideks) on üht-tüüpi monoosijäägid (enamasti glükoos). Kesksed homopolüoosid on: · Varupolüoosid (glükoosi varud) nagu glükogeen loomsetes rakkudes (ka seentes) või tärklis taime rakkudes. · Struktuursed polüoosid nagu tselluloos (taimede rakukestad) või kitiin (putukate, karpide, homaaride eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22
annaabi.ee 
