Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hollmann" - 12 õppematerjali

hollmann – Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja.
TAEVAL EI OLE SOOSIKUID
4
doc

TAEVAL EI OLE SOOSIKUID

poissi nimega Hubert oma auto paaki täis laskma, ja küsis eesootavate teeolude kohta. Poiss hoiatas, et tee on jääs ja kurust ta üle ei saa. Kuna tal oli kõht tühi, läks ta kõrtsi sööma. Sõi kõhu täis, jõi natuke ja asus teele. Tunni aja pärast oligi ta lumevangis. Veidi aja möödudes tuli lumesahk, mis ta välja aitas. Ta sõitis edasi ning jõudis aja möödudes sanatooriumisse, kus pidi elama HOLLMANN, tema rallisõidu paarimees, kes oli aasta tagasi haigestunud. Tal oli tuberkuloos. Sanatooriumi nimi oli Bella Vista, see oli ehitatud väiksele platoole külast kõrgemale. Ta parkis auto ära ja kohe märkas teda Hollmann, kes algul ei suutnud enda silmi uskuda. Nad rääkisid natukene Clerfayt võidusõidu autost ­ Giuseppest, et ta ostis ta firmalt ära ja auto peab nüüd vanaduspensioni. Ajasid niisama juttu, et kuidas ühel või teisel läinud on

Kirjandus → Kirjandus
244 allalaadimist
Taeval ei ole soosikuid Remarque
3
doc

Taeval ei ole soosikuid Remarque

seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale Lillianiga kohtumist ning temasse armumist soovis ta võidusõitja karjääri kõrvale heita ning hakata autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston ­ Lilliani onu. 4)Boris Volkov ­ Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. 5)Hollmann ­ Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia ­ Clerfayti armuke Roomas. 0.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda

Kirjandus → Kirjandus
143 allalaadimist
Taeval ei ole soosikuid
2
doc

Taeval ei ole soosikuid

Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära. Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama

Kirjandus → Kirjandus
352 allalaadimist
Remarque - Taeval ei ole soosikuid
11
ppt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

Järgmisel päeval kohtab neiu Borist, kes soovib, et Lillian läheks tagasi sanatooriumisse. Lillian sõidabki sinna ning kuus nädalat hiljem ta sureb. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: peategelased Boris Volkov- Lilliani Lillian- armuke, kes viibis tuberkoloosihaige neiu sanatooriumis Clerfayt-autovõidusõitja, Hollmann- Clerfayti iga tema võidusõit sõber ja endine võis jääda viimaseks; kasssõitja, kes viibis ta ei mõelnud samuti sanatooriumis tulevikule Onu Gaston-Lilliani onu Tegelase analüüs Muutuvad tegelased oli peategelane Lillian ja Clerfayt. Lillian, kes peale sanatooriumist välja tulemist hakkas elu nautima

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Remarque - Taeval ei ole soosikuid
3
odt

Remarque - Taeval ei ole soosikuid

otseses tähenduses, et mõista inimest ja tema naeratuse ning naeru taga peituvat valu. Vahel või lihtsalt selleks olla ka kurbus ja paha meel, kuid need annavad sama välja nagu pisarad. Need võivad olla lihtsalt tagasi hoitud emotsioonid, kuna väga palju on selliseid inimesi, kes ei taha teistele näidata välja, mida nad tegelikult tunnevad. Raamat algab sündmusega, kus Clerfayt tuleb Hollmannile sanatooriumisse külla. Hollmann oli juba arvanud, et teda enam ei mäletatagi ja see oli mehe jaoks väga rõõmustav, kui endine võidusõidu partner teda ootamatu külaskäiguga üllatas. Muidugi oli mehe näol säramas naeratus ja see andis ka jõudu edasipidiseks maadlemiseks haigusega ning nn. vangi eluga sanatooriumis. Haigus küll tõi tihti peale masendust, eriti seal sanatooriumis, kus kõik käis kella pealt ning paljud

Kirjandus → Kirjandus
347 allalaadimist
Taeval ei ole soosikuid’’ Erich Maria Remarque
20
pptx

“Taeval ei ole soosikuid’’ Erich Maria Remarque

 Ei taha olla sanatooriumis  Tahab nautida elu enne surma; elada kergemeelselt niikaua kui võimalik  Suudab surmale naerdes silma vaadata Peategelase tutvustus: Clerfayt  Autovõidusõitja  Õrritab saatust iga kord rajale minnes  Pole õnne suhtes mingeid illusioone  Muutus hajameelseks kui armus Lilliani Teised tegelased teoses  Onu Gaston – Lilliani onu.  Boris Volkov – Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga.  Hollmann – Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja.  Lydia – Clerfayti armuke Roomas. Lilliani ja Clerfayti vahelised suhted  Moodustavad ebahariliku paari, elavad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust  See on täiuslik liit – kuni Clerfayt hakkab Lilliani armuma  Lillian kartis anda Clerfaytile tõotusi, lubadusi, sest ta ei teadnud kaua tal veel elada on jäänud  Ta nautis igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Taeval ei ole soosikuid-- Remarque
2
doc

"Taeval ei ole soosikuid" - Remarque

Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale Lillianiga kohtumist ning temasse armumist soovis ta võidusõitja karjääri kõrvale heita ning hakata autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston ­ Lilliani onu. 4)Boris Volkov ­ Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. 5)Hollmann ­ Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia ­ Clerfayti armuke Roomas. 3. Temaatika määratlus Temaatikaks on inimese elusaatus ­ eksistentsialism. 4. Hinnang teosele Mulle meeldis väga see romantiline romaan ning eriti selle mõtlemapanev traagiline lõpp. Lillian oli naine, kes ei soovinud end mitte kellegagi siduda, sest teadis, et ei saa kunagi oma haiguse tõttu luua endale sellist pere ja kodu nagu teised ­ surm võis teda lihtsalt liiga ootamatult tabada

Kirjandus → Kirjandus
764 allalaadimist
Erich Maria taeval ei ole soosikuid
9
odt

Erich Maria taeval ei ole soosikuid

hingetõmmet,mis talle on antud. Lillian ja Clerfayt moodustavad ebahariliku paari, kes hakkavad elama käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Remarque'i teostest õhkab salapära ja kujundlikkust. Kõrvaltegelased: Lilliana onu-Elas Pariisis.Ta oli Lilliani isa vend.Onu oli tal väga kokkuhoidlik.Iga kuu saatis ta Lilliani pärandusest Lillianile raha sanatooriumisse.Ta on väga karmi sõnaga. Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja. Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees. Tegelase analüüs Remarque'i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased sarnanema 20 sajandi tüüpiliste inimestega, kes kõik

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
Spordi mõju Tervisele
4
odt

Spordi mõju Tervisele

optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" ­ 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 ­ vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju ­ spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame ­ vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt

Sport → Kehaline kasvatus
86 allalaadimist
Jaan Kross - Taevakivi
3
docx

Jaan Kross - Taevakivi

Petersoni iseloomustab kõige enam liikumine. Rännak paistab Petersonile üsna oluline olevat, sest ainult teekonda läbides jõuab ta oma eesmärkideni. Ta on vaikse ja tagasihoidliku loomuga, kellele on tähtis pigem sõnade sisu, mitte see, kuidas neid ette kantakse. Peterson armastab ka otsuseid, mis on lõpuni viidud. Kõik, mis jääb mingil põhjusel poolikuks, vaevab noormeest. Teised tegelased: Muusa, Karl Bayer, Miina, Anita, Hollmann, professor Jäsche, pr. Jäsche, Adelberg, Anders. Tegevus käik Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja

Eesti keel → Eesti keel
242 allalaadimist
Esimene Üldlaulupidu
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

H.Willigerode. Ta kõneles käesoleva pidupäeva tähtsusest, meenutades ka eesti rahva kauget minevikku ning rõhutades eestlaste kaasaegset edasijõudmist. Willigerode kõnele järgnesid kogu rahva vahelaul Väägvere pasunakoori saatel ja Viljandi pastori Hörschelmanni liturgiline esinemine. Peojutluse pidas Väike-Maarja pastor C.Knüpffer. Tartu-Maarja koori vahelaulu järel kõneles Peterburi Jaani kogudse pastor J.Laaland. Lõpuliturgia pidas Rõuge pastor Hollmann. Pidulik jumalateenistus ei andnud oodatud efekti. Kõned olid pikad ja halvasti kuuldavad, peagi vaevas kuulajaid suur palavus. Jumalateenistuse lõppedes hakati liikuma pasunakooride saatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni. Seejärel marsiti üle Barclay platsi seltsimajja tagasi, kus peeti lõunavaheaeg. 11 Esimene pidupäev

Muusika → Muusikaajalugu
96 allalaadimist
Minu Eesti - Minu kirik
31
odt

Minu Eesti - Minu kirik

MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD M. Salomon Matthiä, 1642-1650 Johanns Kemnitz, umbes 1651; pärast lahkumist teenisid Palamuse õpetajad Deguinus, umbes 1668 Engelbrecht Matthiä, 1677-1678 Johannes Gerstenkorn, 1680-1709 1711-1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja 1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja Christian Schmidt, 1727-1759 Gustav Friedrich Cappel, 1760-1784 Gottfried Ludvig Postels, 1785-1797 Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843 Woldemar von Mickwitz, 1843-1892 Franz Hollmann. 1892-1902 Hermann Alexander Neppert, 1902-1913 Otto Walter, 1914-1916 Paul Kuusik, 1917-1922 Eduard Tennmann, 1923-1932 Karl Kool, 1932-1944 Karl Koppel, 1944-1963 Gustav Viise, 1963-1975 Kalle Kasemaa, 1975 1976-tänini teenib kogudust Mustvee õpetaja Eenok Haamer. 44 44 http://www.maarjamagdaleena.ee/?info,teated 28 LISA 7 LISA 7

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun