*Seal olid probleemid Hispaaniaga -Hispaania pärilussõjaks valmistumine Põhjasõda algas veebruaris 1700 Riia piiramisega *Seda piirasid August II juhitud väed *Oli korratu piiramine, halvasti organiseeritud Taani ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal *Oli lihtne rünnata, Taani ja Rootsi valdused jooksid kokku *Taani oli peatselt sunnitud Rootsiga rahu sõlmima -Rootsi tõi peaväed Taani -Maabusid Kopenhaageni lähedal -Rootsi sai abi Hollandilt ja Inglismaalt -Laevastik Kopenhaageni all *Miks Holland ja Inglismaa? -Taani oli konkurent kaubanduses Venemaa jõudis sõjani augustis 1700 *Asus piirama Narvat *Ebaõnnestunud piiramine -Venemaal kehvad suurtükid -Lõhkesid iseenesest, killud tabavad oma mehi -Püssirohtu oli vähe -September oktoober oli otsas -Raske tuua, maa oli porine ja pehme -Ohvitserid olid sakslased, sõdurid venelased
Madalmaade kuningriigiks ning Reini alad anti Preisi kuningriigile. Lõunas tugevdati Sardiinia kuningriiki Genova liitmisega. Veneetsia ja Lombardia alad aga anti Austriale. II 2.3. Tasakaalupõhimõte - luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel. Juba Madalmaade kuningriigi loomine oli vastanud Inglismaa huvidele vältida ranniku langemist mõne suurvõimu kätte. Inglismaa jättis endale sõja ajal vallutatud Malta, Tseiloni ja Kapimaa (Hollandilt). Need strateegiliselt tähtsad alad koos Inglismaa teiste kolooniatega tagasid, et Euroopast väljaspool tasakaalu ei kujunenud - Inglismaa oli merel nüüd ülivõimas. Venemaale jäeti sõja ajal Rootsilt saadud Soome, kuid Rootsile anti jällegi Taanilt võetud Norra. Viini kongressil kehtestatud Euroopa uus poliitiline korraldus soosis võitjariike. Tasakaaluprintsiibi ohvriks langes eeskätt Poola, mistõttu hakati kasutama nimetust Kongressi-Poola. (Poola jagamised olid
Samas tüli Taaniga ja Aleksander I võimuletulek Venes ei lubanud Prantsusmaal Suurbritanniat täielikult isoleerida. 1801 sõlmis Prantsusmaa aga rahu Portugali ja Napoliga. 1801 oli W. Pitt – Prantsusmaa põhivaenlane – sunnitud Briti peaministri kohalt tagasi astuma ja uus PM Addington alustas 1801 prantslastega rahuläbirääkimisi. 1802 sõlmiti Amiensi rahu – prantslased taandusid Napolist ja Kesk-Itaaliast, britid loobusid oma vallutustest (va Tseilon, mis oli võetud Hollandilt, ja Hispaanialt võetud Trinidadist). Malta anti ordule tagasi. Pärast Amiens’i rahu katkes sõjategevus umbes aastaks. Siiski oli mõlemale poolele, st Napoleonile ja Inglismaale selge, et rahu on ajutine, sest Inglismaale oli põhimõtteliselt vastuvõetamatu Napoleoni üha laieneva impeeriumi domineerimine Euroopa mandril. Inglismaad alarmeeris ka Napoleoni püüd rajada inglastega võrdne laevastik ning piirangud briti kaubandusele.
Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt (Vene, Austria, Preisi + 1818 Pr.maa) Metternich ja tema põhimõtted. Austria kantsler, kes võõrustas Viini Kongressil viibijaid. Konservatiib. Pooldas restauratsiooni, taastada dünastiad, vana kord. Suurbritannia- võitis ennekõikke koloniaalvaldused, Mauriitius, Tobago, Hollandilt sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap.armees)- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik, mille kun.kuulutati Aleksander I(autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart
Samas tüli Taaniga ja Aleksander I võimuletulek Venes ei lubanud Prantsusmaal Suurbritanniat täielikult isoleerida. 1801 sõlmis Prantsusmaa aga rahu Portugali ja Napoliga. 1801 oli W. Pitt – Prantsusmaa põhivaenlane – sunnitud Briti peaministri kohalt tagasi astuma ja uus PM Addington alustas 1801 prantslastega rahuläbirääkimisi. 1802 sõlmiti Amiensi rahu – prantslased taandusid Napolist ja Kesk-Itaaliast, britid loobusid oma vallutustest (va Tseilon, mis oli võetud Hollandilt, ja Hispaanialt võetud Trinidadist). Malta anti ordule tagasi. Pärast Amiens’i rahu katkes sõjategevus umbes aastaks. Siiski oli mõlemale poolele, st Napoleonile ja Inglismaale selge, et rahu on ajutine, sest Inglismaale oli põhimõtteliselt vastuvõetamatu Napoleoni üha laieneva impeeriumi domineerimine Euroopa mandril. Inglismaad alarmeeris ka Napoleoni püüd rajada inglastega võrdne laevastik ning piirangud briti kaubandusele.
panna oma venda Jamesi, kes 7 aastat varem oli ametlikult pöördunud katoliku usku. See tekitas suuri vastuolusid Inglismaal. Locke oli viigide juhi Lord Shaftesbury juures teenistuses, see aga organiseeris ebaõnnestunud atentaadi kuninga vastu, sattus vangi ning 1683 põgenes Inglismaalt Amsterdami. Locke läks koos temaga. Shaftesbury sureb peagi, kuid Locke jääb edasi Hollandisse, sest on kodumaal põlu oma poliitiliste vaadete tõttu. 1685 tuleb Inglise troonile James II ning nõuab Hollandilt Locke'i ja teiste poliitiliste dissidentide väljaandmist Inglismaale. Locke kohtas Hollandis James'i väimehe, Oranje Willemiga, kes oli koondanud enda ümber igasuguseid Jamesi- vastaseid vabadikke. 5 novembril a. 1688 maabusid Willemi väed Inglismaa kallastel ning algas Inglismaa Glorious Revolution (Kuulus revolutsioon).1689 kuulutati Willem Inglismaa kuningaks ning taastati protestantlik kuningavõim, kuulutati välja sallivus kõikide usulahkude vastu ning laiendati parlamendi õigusi
Kui tekkis konflikt Shaftesbury ja Charles II salajase katoliikluse pooldamisega, siis pettus "natuke" ka Locke ning temast sai veendunud antikatoliiklane. Lord Shaftesbury organiseeris ebaõnnestunud atentaadi kuninga vastu, sattus vangi ning 1682 põgenes Inglismaalt Amsterdami. Locke läks koos temaga. Shaftesbury suri 1683. Locke jäi edasi Hollandisse, sest on kodumaal põlu oma poliitiliste vaadete tõttu. 1685 tuleb Inglise troonile James II ning nõuab Hollandilt Locke'i ja teiste poliitiliste dissidentide väljaandmist Inglismaale. Locke kohtas Hollandis James'i väimehe, Oranje Willemiga, kes oli koondanud enda ümber igasuguseid Jamesi-vastaseid vabadikke. 5 novembril a. 1688 maabusid Willemi väed Inglismaa kallastel ning algas Inglismaa Glorious Revolution (Kuulus revolutsioon).1689 kuulutati Willem Inglismaa kuningaks ning taastati protestantlik kuningavõim, kuulutati välja sallivus kõikide usulahkude vastu ning laiendati parlamendi õigusi.
annaabi.ee 
