Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi.
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda
Sajandi alguse arhitektuurile on iseloomulikud elemendid veel ka tihe akende ruudustik ning murdkelpkatus. Kõige enam hakkab aga silma graniidist seinte värviline faktuur. Interjööris on jällegi esikohal läbi kahe korruse kulgev hall ning rõdu ja trepid. Jäneda mõisa juugendlikud elemendid on aga punastest tellistest laotud faktuur ja seinu ilmestavad erikujulised asümmeetriliselt paigutatud aknad. Täielikult juugendiga seotavad mõisahooned on Taagepera, Holdre (Joonis 8) ning Peetri, mis kõik asuvad Lõuna-Eestis. Taageperat võiks pidada Baltikumi juugendarhitektuuri tippteoseks. Lossi fassaad on üsna rahutu ja üks vorm kasvab välja teisest, iseloomulikud on jällegi tornid ja viilud. Kindel peafassaad hoonel puudub. Väliselt ilmsetavad lossi maakiviplokkide massiivsus, mis mõjub romantilis-arhailiselt. Oma rustikaalsuse ja graniitsuse tõttu võib Taageperat kõrvutada Soome rahvuvromantistlike autorite loominguga,
puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata. Näited: Tallinna draamateater, Estonia teater, Ammende villa Pärnus, Taagepera mõis, Holdre mõis, Kiisu mõis, Neeruti mõis, Eiffeli torn, Piiluja maja Pikal tänaval, Õnne palee Pärnu mnt-l, Endla teater, Saarineni maja Pärnu mnt 10. 4. 20. sajandi algul ehitati Tallinna tolleaegne Saksa teater (praegune Eesti Draamateater) aastal 1910 ja Estonia teater aastal 1913. Detsembris 1906 lõppenud Saksa teatri arhitektuurivõistlusele laekus kuuskümmendüks tööd Saksamaalt, Soomest, Austriast ja Venemaalt. Rohke osavõtu eelduseks peeti väga
haigused ja surm, kuna tal oli sünge lapsepõlv 13. Mis keeltest pärinevad nimetused art nouveau ja juugend? Mida need tähendavad? Art nouveau pärineb prantsuse keelest ning tähendab uut kunsti. Juugend pärineb saksa keelest ning tähendab noorsugu. 14. Millised hooned esindavad Eestis veel juugendstiili? Estonia teater, Taagepera mõis, Holdre mõis, Ammende Villa Hotell ja restoran 15. Kes eesti kunstnikest on viljelenud juugendstiili? Ants Laikmaa, Oskar Kallis, August Jansen, Kristjan Raud ja Aleksander Tassa II osa KUNSTNIKUD Tutvusta lühidalt kunstnikku ja tema loomingut. Nimeta tuntumad teosed (2-3). 1. Antoni Gaudi-prantsuse arhidekt Gaudí looming oli keerukate ja rikkalike kultuuriliste tingimuste tulemus. Tema looming võttis üle looduslikkuses ilmnevad väärtused
põhjendage. Uuriti Kõrg-Eesti pinnavorme. Suur- ja väike-karja tänavas on mitu kauplust. Eesti kaardilt leiame mitmeosalisi kohanimesid , nagu näiteks Uue-Saaluse, Vastse-Koiola, Suure-Jaani, Vana-Antsla, Uuemõisa, Mõisaküla, Väike-Prangli, Suuremõisa, Rannaküla, Kolga-Jaani, Pühajõe, Suur Emajõgi, Saarepeedi, Lääne-Nigula, Harju-Madise, Ahijärv, Viru-Jaagupi jt. F. Tuglase majamuuseumi juhataja August Eelmäe sündis Valgamaal Holdre vallas külasepa pojana. Suitsjärv on üsna Saadjärve lahedal. Suur-Belt asub Läänemere ja Põhjamere vahel, Suur väin aga Muhu saare ja mandri vahel. Raskeid lahinguid peeti II maailmasõja ajal Sinimägedes. Peipsi ja Pihkva järve ainsaks suuremaks saareks on Piirissaar. Hugo Salasoo on sündinud Tartumaal Nõo kihelkonnias Meeri vallas taluniku pojana, õppinud Kavastu mõisa algkoolis ja Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Jüri Parijõe kodukohaks on Virumaa Kunda valla Siberiküla
1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla. Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud 2. augustil 1560 hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus Vene väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks terminiks peetud siiski 1561. või 1562. aastat, kuna selleks ajaks oli Põhja-Eesti alistunud Rootsile ja Liivi ordu Poolale, samas kui Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla ning Ida-Eestit okupeerisid Vene väed. [redigeeri]Kronoloogia
Kujunes ümber raudteeliiklus ning keerulisemaks muutus linna ühendus ümberkaudsete maakonna asulatega ka maanteed mööda. Maanteeühendus Valga linna ning praeguse Valgamaa lääneosa ja Pärnumaa naabrusaladega toimis varasemalt ValgaHärgmäeKarksi maantee kaudu. Pärast riigipiiri kehtestamist jäi ValgaKarksi maantee algusosa Valgast Holdreni Läti territooriumile ning Taagepera, Holdre ja Koorküla inimesed pidid Valka pääsemiseks liikuma ringiga Helme kaudu või kasutama kehva külavaheteed läbi Aitsre ja Mäemõisa.67 See muudatus ongi hilisemal ajal suunanud kogu Valgast väljuva loodesuunalise liikluse tänapäevasele Valga Uulu maanteele, mis hetkel toimub suuremal määral nii Viljandi kui Pärnu suunas kuni Karksi-Nuia ristini üht ja sama maanteed pidi. Samas kui varem toimus nii Pärnu kui
J. Pitka pojad August-Andreas, Edward ja Stanley küüditati 14. juunil 1941 koos abikaasadega Venemaale. 20. juulil 1942 lasti Moskvas Butõrka vanglas maha August-Andreas, sama aasta 1. septembril Solikamski vanglas ka Edward ja Stanley. J. Pitka tütred Saima ja Linda koos abikaasadega põgenesid 1944. aasta sügisel Rootsi ja sealt 1948 .aastal Kanadasse Esimese Eesti Vabariigi sõjaväe viimane staabiülem Aleksander Jaakson sündis 29. jaanuaril 1892 Holdre Vallas Viljandimaal ( praegu Valgamaa ). Ta õppis 1902 - 1906 Holdre vallakoolis, 1906 -1 909 Helme kihelkonnakoolis ja 1909 -1 913 Tartu Õpetajate Seminaris. Pärast Õpetajate Seminari lõpetamist töötas ta 1913. aastal õpetajana Türi kihelkonnakoolis ja aastail 1913 - 1915 Uudeküla ministeeriumikoolis Tamsalu lähedal. I maailmasõja alates Jaakson mobiliseeriti 1915. aastal ja haritud mehena suunati peagi Petrogradi lipnikekooli, mille löpetas sama aasta 15. augustil
Petserimaa sünnipäevaks 26. oktoober? 1920, kui ametisse seati Petserimaa maaülem (erakorraline amet). Teine piirkonda, kus juba varakult mõeldi Eesti uue maakonna loomisele oli Valga piir. Juba veebruari 1919 moodustati Valga linnas Valga maakonna valitsus. 6. septembril 1920 Vabariigi Valitsus võttis vastu seaduse Valga maakonna loomiseks, see jõustus 1. jaanuaril 1921 (Valga maakonna sünnipäev). Valga maakond koosnes 4 erinevast komponendist: Paju ja Sooru vald, samuti ka Holdre - olid varem ka kuulunud Valga maakonda (Läti Valga maakond), teine osa võeti ära Võrumaal ja Valga loodepoolne üle võeti üle Viljandimaalt - omamoodi lapitekk, erinevalt maakondest ära võetud valdadega. 1. jaanuarist 1921 oli loodud 11 maakond - Valga maakond. Selle sama seadusega loodi veel üks maakond - Virumaa oli saanud endale Tartu rahulepinguga 3 uut valda - 6. sept 1920 aasta seadusega jagati Virumaa kaheks: Narva ja Jõhvi ümbruses loodakse Alutaguse maakond ja Virumaa
annaabi.ee 
