Mullad, mis koosnevad suurel hulgal veerisest ümaratest kividest. Veerismuldades leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive läbimõõduga, mis jääb umbkaudu suurusjärku 150 mm kuni 20 mm. Alvar Paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil).
uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse). Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse: Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad.
2. Rähksed rendsiinad K: karbonaatsed mullad valkjashallil moreenil, veerismoreenil, Põllumajanduses üles haritud üksnes Kh´´´ fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Põrandpaas asub sügavamal kui 30 cm Ülejäänud loometsad, kadastikud Calcaric Regosols, Calcaric Cambisols (WRB), Rendollic Eutrochrepts, Lithic Rendolls, Loometsad paepealsetel rendsiinadel kuuluvad osalt kaitse, osalt hoiumetsade alla Typic Rendolls (ST) 1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi 2. Mets kaitseb paepealseid atmosfääri saaste eest (põhjavesi lähedal) Paepealsed rendsiinad Kh
mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus) 6. Teadus- ja õppetöö 7. Puidu saamine 8. Jahindus 9. Riigikaitse Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Teadus- ja õppetöö 4. Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga Hoiumetsa majandamise ja kasutamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast. Kaitseala loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse. Kaitsemetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Sanitaarkaitse 4. Teadus- ja õppetöö 5. Teised viisid, mis ei ole õigusaktidega keelatud Tulundusmetsa saab kasutada kõiki metsa kasutamise viise. Metsaomanik on kohustatud metsa kõrvalsaaduste varumisel rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste nagu marjad, seened ja ravimtaimed saagikust MS (metsaseadus) § 24, (2), 4).
Metsa pindala elaniku kohta on suurim meie põhjanaabritel Soomes: 4,3 hektarit ). Metsa on arenenud riikides ühe elaniku kohta ülivähe, näiteks Taanis vaid 0,12 ha ja Belgias 0,07 ha elaniku ja metsa ökosüsteemi teenused seetõttu defitsiitsed. Eri kaitsereziimiga metsad võtavad riigiti enda alla 1035% kogu metsa pindalast, kuid range kaitse all on vaid 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vähem kui Eestis: üle kolme korra. Eestis on range kaitse all 9,3 % ja kaitse- ning hoiumetsade kogupindala ca 30 %. Praegusajal suudavad Euroopa metsavarud katta 87% nende riikide puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kokku 70% puidu aastasest juurdekasvust (European Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Läti olid ainsad Euroopa riigid, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme (Eestis 2000-2002). Raiemahu ja puidu aastase juurdekasvu suhe on Euroopa Liidu riikides väga erinev. 2005
Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %.
põuakartlikuks, läbiuhutavaks ja tuulekandealtiks. Nende muldade kultuuristamisel ja kasutamisel tuleb pöörata väga suurt tähelepanu mulla füüsikalise ja hüdrofüüsikalise seisundi eripärale. Glei-rendsiinad on õhukesed, kivised ja nõrga kaitsevõimega liigniisked mullad, paiknevad Põhja-Eestis pael ja rähkmoreenil. Perioodiliselt võivad nad aga olla põuakartlikud. Glei-rendsiinasid ei tohiks üldse kuivendada, vaid nad peaksid olema kaitse- ja hoiumetsade, vähemal määral pealtparandatava rohumaa all. Turvastunud gleimullad kujutavad endast gleimuldade ja madalsoomuldade vahepealseid muldi. Looduslikult katab neid vähem kui 30 cm tüsedune turvas, mis pärast kuivendust kiiresti kahaneb. Inimmõjule on need mullad vähe vastupidavad ja neil peaks majanduslikest ja loodushoiulistest huvidest lähtudes olema kultuurrohumaad või metsad. Soomuldi iseloomustab rohkem kui 30 cm paksune turbakiht ning neid on kõikjal Eestis,
annaabi.ee 
