aastapäeva künnisel on parimaks tõendiks nii vabaduse viljakast mõjust kui ka vabadusega kaasnevatest uutest riskidest end avatud maailmas koduselt tundev põlvkond. Selle uue maailma tundmatute riskide eest ei saa noori kaitsta ei riik ega vanemad. Nendega aitab toime tulla noorte endi hariduspüüd, elujulgus ja optimism, mis on vabaduses kasvanud põlvkonna olulisim tulevikuressurss. Praeguseid ühiskondlikke vigu on võimalik parandada vaid läbi uute, vigadest hoiduvate ja häid traditsioone säilitavate põlvkondade juurdekasvule.
hapud 'Don Muskat' vajab talvekatet Marjad ovaalsed, kõhrja sisuga, muskaadi maitsega. Lehed 5 madala hõlmaga, sügavsaagja servaga. Väärtused suured vilikonnadküpsena maitsvad marjad Puudused võrsed valmivad kehvaltmarjad arenevad aeglaselt 'Kosmonavt' vajab talvekatet Marjad suured, ovaalsed. Seemned on väikesed. Lehed tuhmid, 5 sügava hõlmaga ja ülespoole hoiduvate servadega. Väärtused suured maitsvad marjadseemnete osakaal väikeB ja C tsoonis ka avamaal Puudused jahukasteõrn 'Krassavets'* kerge talvekate Marjad punased, paksu kesta ja suurte seemnetega. Lehed läikivad, allakaarduvate servadega ja kollase sügisvärvusega. Väärtused ilusad marjad söödavad värvumise algusestmarjad säiluvad hästivõrsed korgistuvad vara Puudused paks marjakest ja suured seemnedjahukasteõrn 'Loza Mira'
hooldust. 'Russki'- sileda väliskestaga piklikud punased marjad on suured ja maitsvad. Põõsas on kergelt allapoole kaarduvate okstega ja väiksem kui teised sordid. Lehed on tugeva soonestusega ja sageli ümardunud alusega. 'Smena'- väikesed tumepunased siledad marjad ei haigestu kunagi jahukastesse. Okstel onväikesed ja üsna pehmed ogad. Põõsas on suur, talvekindel ja saagikas. Õhukesed lehed on sordiomaselt järsult ülespoole hoiduvate servadega, nagu kannataks põõsas põua tõttu. Kasutatud kirjandus: Maakodu Jaanuar 2005 Elukiri 7.07.2006 Tervis Pluss August 2009 "Karusmarjad" J. Parksepp
(Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine, mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks. Mõned põhjakalad võivad kiiresti muuta mustrit ja värvust vastavalt põhja iseloomule. Keha katavad ja kaitsevad soomused. Kala nahas paiknevad limanäärmed eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed, küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab
Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav. Mitte ükski mees ei suutnud talle ära öelda. Tema välimus köitis kõiki. Tema ilul oli niivõrd suur võim, et ka kõige korralikumad mehed ei saanud tema vastu. Eriti usklik krahv Muffat ja Philippe Hugot, kes vihkas Nanat, enne kui oli teda näinud. Näide: ,,Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied. Keegi ei naernud enam, tõsiseks jäänud mehed ajasid kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas tema soole omane pöörane kihk, sündisid veel määratlemata ihad. Nana naeratas endiselt, aga nüüd oli see juba meesteõgija naeratus."
ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava temperamendiga, mõõdukalt erutuvad, energilised, liikuvad, emotsionaalsed ja valvsad. Kääbusspits Kääbusspits on väga väike, kompaktne, energiline, elegantne ja liikuv. Tal on väga pikk kohev püstine karvkate. Iseloomulikud tunnused on teravatipulised püstkõrvad, terav rebasekoon, selja kohal sirgelt ja tihedasti laiali hoiduvate karvadega saba. Nad on väga hästi dresseritavad. Ta karvkate on väga pikk, kohev, sirge, tihe ja karmivõitu, aluskarv tihe ja pehme. Saba karvkate on tal eriti pikk, tihe ja kohev. Pea on tal proportsionaalne kehaehitusega, ilusa asetusega. Tema kõrvad on väikesed, otsad üles- ja veidi ettepoole. Hambad on tal väikesed ja ühetasased. Suurspits Suurspits on keskmist kasvu, vastupidav, liikuv ja energiline. Nad alluvad kergesti dressuurile
varred jätkuvad sambla- ja turbakihis, juurdudes rohkete lisajuurte abil. Vanematel okstel on koor hall, lõhenev, noored oksad on kaetud värvuseta soomustega ja tihedate karvadega. Lehed kaheaastased, nahkjad, algul hall-rohelised (halli kirme annavad soomused), talvel muutuvad oliivpruuniks. Lehed püstiselt varrest eemalehoiduvad, elliptilised, suurus varieerub sõltuvalt asendist võrsel. Õied paiknevad längus tipuvõrseil, ülespoole hoiduvate lehtede kaenlais, moodustades ühekülgse kobara. Õied valged, kupjad, 4,5-8 mm pikad. Õitseb aprilli lõpust mai lõpuni. Viljaks on viiepesaline kupar, seemned väikesed, pruunid; viljad valmivad ja seemned varisevad hilissügisel. Paljunemine peamiselt vegetatiivselt, seemned vajavad idanemiseks valgust ja pidevalt niisket pinnast. Kasutamine: rahvameditsiinis on olnud kasutusel hingamisteede haiguste raviks.
annaabi.ee 
