5 Isiksuse sotsiaalsed suhted HOIAK: hoiak – isiksuse püsiv valmisolek reageerida mingile nähtusele, objektile või inimesele teatud kindlal viisil hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia Hoiaku kolm komponenti: 1) afektiivne – näitab, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes (kuidas ta seda hindab) 2) kognitiivne – inimese tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist 3) käitumuslik – kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile hoiaku tüüpahel: hoiaku käitumuslik komponent > kavatsus > objektiivselt tuvastavat toiming kui tahetakse ennustada, muuta või suunata kellegi käitumist, on see reaalne siis, kui osatakse ja suudetakse mõõta ja/või muuta vastavaid hoiakuid NORM: normid – sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed teatud tüüpsituatsioonides tohivad või ei tohi teha
Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiaku kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik (konatiivne) kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes. Hoiakute funktsioonid: Motivatsiooniline nähtus (kuulub käitumist motiveerivate ja suunavate tegurite hulka) Kognitiivne funktsioon (inimene püüdleb ennustatavuse ja korra poole, püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi). Ekspressiivne funktsioon: väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi, eelkõige väärtusi.
eraklikkus, nartsissism (haiglaslik eneseimetlus, armastus), antisotsiaalsed isikuhäired (psühhopaatia), sõltuvused (narkomaania) Hoiakud isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Hoiaku komponendid: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas pos, neg või neutraalselt hindab Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid Kognitiivse dissonantsi teooria L.Festinger, hoiakute püsivus ning hoiakute mõjul aset leidvad tunnetuslikud protsessid maailma nähtuste tõlgendamisel Hoiakute mõõtmine - kõige levinum hinnanguskaalade kasutamine Veenmine Osalusmäär haaratatuse, huvitatavuse, süvenemise Perifeerne ja tsentraalne mõjustustee - peri - keskenduda võib peamiselt meelelahutuslikule, välisele
Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: 39 Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt. Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid hoiak on motivatsiooniline nähtus, tal on ka kognitiivne funktsioon, sest inimene püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi. Ekspressiivne funktsioon väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi. Kohastumuslik funktsioon sotsiaalselt soovitavaid suhtumusi väljendades saame kasulikke reageeringuid. Kommunikatiivne funktsioon hoiak aitab suhelda ja teavet vahendada.
edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt. Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid hoiak on motivatsiooniline nähtus, tal on ka kognitiivne funktsioon, sest inimene püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi. Ekspressiivne funktsioon väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi. Kohastumuslik funktsioon sotsiaalselt soovitavaid suhtumusi väljendades saame kasulikke reageeringuid. 37
Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on: · Afektiivne- mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, negatiivselt või neutraalselt. · Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. · Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile , millised on tema toimingud selles suhtes. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiakute mõõtmiseks erinevad meetodid, levinuim on hinnanguskaala ( nt ,,täiesti nõus", ,,nõus", ei oska öelda", ei ole nõus", ,,kategooriliselt pole nõus") Hoiakute muutmiseks on erinevad veenmisvõttad. Sotsiaalsed suhted ja sotsiaalsed grupid Suhete tekkimine ja areng
Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on: Afektiivne- mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, negatiivselt või neutraalselt. Kognitiivne – tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. Käitumuslik – kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile , millised on tema toimingud selles suhtes. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiakute mõõtmiseks erinevad meetodid, levinuim on hinnanguskaala ( nt „täiesti nõus“, „nõus“, ei oska öelda“, ei ole nõus“, „kategooriliselt pole nõus“) Hoiakute muutmiseks on erinevad veenmisvõttad. Sotsiaalsed suhted ja sotsiaalsed grupid Suhete tekkimine ja areng
annaabi.ee 
