Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega.Megaliitehitised suurtest kividest ehitised
Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega. Megaliitehitised suurtest kividest ehitised
5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad, käed peidetud, nägu puudub). Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt. Altamira Koobas Põhja-Hispaanias. Esimene koobas, kus avastati eelajaloolised joonistused. Joonistused on u. 15k a. vanad. Lascaux Koopasüsteem Edela-Prantsusmaal, mis sisaldab u. 17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest. Chauvet
Üks tule funktsioon on soojendada, aga tuld kasutati ka toidu valmistamiseks. Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Seostatud neandertallastega. Iseloomustab Levallois’i tehnika. See tähendab, et enam ei kasutatud ainult munakut, millest kasutada pihukirves, vaid üha enam hakati kasutama ära löödud laaste omalaadsete lõikeriistadena. Villendorfi veenus – pähe tõmmatud nagu kootud müts. Ilmselt sel eesmärgil, et nägu varjata. Hohle felsi koopast, 32 000 aastat vana. Lõvipeaga inimene (mees?) Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal) Kokku kleebitud ca 300 luukillust (kaevatud 1939, 2009-2012) Koopamaalid on vaate välja 19. sajandil. Kõige kuulsam on Altamira koobas. Maalingud avastati 1878. aastal. Koobas oli küll avastatud varem. Koopast tuli välja ka põlevkivi esemeid. Lascaux – teine tuntud koobas, kus on maalinguid nii laes kui ka seintes.
Emadusse suhtuti suure tähelepanu ja austusega. Sel ajal mil olid mehed jahil, hoolitsesid naised järglaste eest ja otsisid igapäevast toitu (puuvilju jms), hoolitsesid ka kogu laagriplatsi elu eest. Naised õppisid tänu sellele tundma taimi, nende erinevaid omadusi ja kuna nad oskasid ravitseda, kasvas ka lugupidamine naise vastu. Tõenäoliselt viidi kujuga nii riitusi läbi, et ta oli käes, selle pärast ei olegi jalgu (?). Kõige värksem leid on Saksamaalt, koopast Hohle Fels, vanuseks on 35 000 a, leiti eelmisel aastal. Pea on kujutatud väga väikesena. Muidu on leiukohad Hispaaniast Siberini. Suurem osa on Ida poolt, teine kunstiliik, koopamaal jääb rohkem Lääne poole. Lõvipeaga mees Hohlenstein-Stadel, Saksamaa.. See sümboliseerib ehk meest, kel on ühiseid jooni jumalustega(?). Koopamaalid. Esimesed leiti Altamira koopast, koopa omaniku (Sautuola) tütar nägi ära, et seal olid piisonid
Selja tagant tundub, et käed on ees, eest vaadates, aga et käed on selja taga; külje pealt on näha, et käed on rindadel. Millega tegu? a) kiviaegne porno?, b) seotud emadusega? (neid ei saa püsti seisma panna), c) ??? Miks pole neil nägusid? Võib-olla ei soovitud otsest inimest kujutada, vaid emadusest üleüldse, kuid eksisteerib ka erandeid, millel näod (Malta naiste vormid pole nii lopsakad ja on olemas näod). Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Hohle Fels (leitud vähem kui 1 a tagasi) kõige vanem teadaolev Veenuse kuju (35 000 vana) tillukese peaga · Mehed paleoliitiliste kujude hulgas praktiliselt ei eksisteeri, kuid on paar erandit, näiteks Hohlenstein Stadel'i (Saksamaa) lõvipeaga mees. · Neid kujukesi valmistati umbes 10 000 aastat. 30-32 000 aasta tagusest ajast leiame ka I koopamaalid, seega umbes samast ajast; neid aga leidub peamiselt vaid Lääne-Euroopas
Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem • pisut suurema ajumahuga • massiivsete jäsemete luudega Moustier’ kultuur 300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega. Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad Aurignac'i kultuur Dateering: 47 000 – 35 000 a tagasi Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt (tänapäeva Lõuna- Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr) Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas
Mõne juures on ka kunstniku autogramm - käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks. Paleolootikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas 2008 leiti Saksamaal Hohle Felsi koopast kaeluskotka tiivaluust tehtud flööt, mis oli 21,8cm pikk ja 35k aastat vana. Juba homo sapiensid tegid muusikat. 1995 leiti Sloveenias Idrijca orus 65k-41k aastat vana neandertaallaste flööt. Sloveenid väitsid, et see on vanim puhkpill, sakslased aga, et tegemist on karu hambajälgedega luuga. See leid on arvatavasti valmistatud koopakaru luust. Sageli ei pruugi olla muusikariistad säilinud. Ka erectused võisid juba laulda, muusikat teha ja tantsida.
Naisel oli tol ajal väga oluline roll, sünnitasid lapsi, hoolitsesid pere eest, korjasid ja varusid taimset toitu, seega oli neil oluline roll kogukonna ellujäämises. Õppisid tundma erinevate taimede omadusi, seega tundsid ka ravimtaimi. Naisekujukesi võidi kasutada ka mitmesuguste rituaalide täideviimisel. Tehi kujutisi ka kivi pinnale, mitte ainult kujusid. Ka kujutistel oli jäetud nägu häguseks, loomasarv sümboliseeris samuti midagi. On ka erandeid, kus kujutatakse nägu. Hohle Felsi kujul on samuti suured rinnad, kuid pea on väga väike. Saksamaal on leitud ka lõvipeaga meeskujuke. Järgmine paleoliitiline kunst on seotud koopamaalinguga. Selles on teatavad regionaalsed erinevused Euroopas, lõunas peamiselt 14 koopamaalid, idas kujukesed. Lõunas on ka koopaid palju rohkem. Esimene koobas, kust maalingud avastati oli 1868. a Altamira koobas. Koopamaale on tihti avastanud lapsed
annaabi.ee 
