naiselikkust ja seda oleks meie ühiskonda kindlasti juurde vaja. Võrreldes 20. sajandiga, ei ole tänapäeval karusnahksete riiete kandjad nii oodatud ühiskonda. On loodud lausa organisatsioone, et hoida ära ehtsate karusnahksete toodete kandmist. 1980ndatel pidid juuksed välja nägema hoolitsetud ning kallilt soengusse seatud. Üldjuhul tähendas see kohevat soengut. Taolised soengud saadi tagasikammimise ja föönitamisega, sageli kinnitati ülespuhvitud juuksed hiigelsuure klambriga hobusesabaks kuklas. Noored kandsid juukseid siiski enamasti pikkade ja lahtistena – ning eelistavalt ükskõik mis tooni blondidena. Olen arvamusel, et ka praegusel ajahetkel võiksid nii noormehed kui naised hoolitseda rohkem enda juuste eest. Võib-olla ei peaks me igapäevaselt kandma nii uhkeid soenguid, kuid juuksed võiksid olla hästi hoolitsetud. Kaheksakümnendate lõpus tulid moodi ka nn „peenikesed vahvlilokid“, mida tehti spetsiaalsete kuumade tangidega
Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41) Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu. Juustest tehti parukaid, mida kanti tseremooniatel või mõne tähtsama sündmuse puhul. Parukad kaitsesid ka kuuma päikese eest. Hilisemal ajal kandsid isegi talunaised põllul töötades parukaid. Kes aga jättis oma juuksed alles, sellel oli
Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni Palju kanti taimsetest kiududest ja lambavillast parukaid, kanti ka kolmnurkseid triibulisi riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku
1980ndate suur uudis oli spordirinnahoidja. Calvin Klein hakkas tootma särgikuid- rinnahoidjatega ning spetsiaalsete, tavaliselt valgete vormitud korvidega rinnahoidjaid. Vabaaja rõivasteks olid kõikvõimalikes versooonides teksased, mokassiinid, tennised ja sviitrid. 1980ndatel pidid juuksed nägema välja hoolitsetud ning kallilt soengusse seatud st. big hair´i - kohevat soengut, mis saadi tagasikammimise ja föönitamisega; sageli kinnitati ülespuhvitud juuksed hiigelsuure klambriga hobusesabaks kuklal. Noored kandsid juukseid siiski enamasti pikkade ja lahtistena- eelistavalt ükskõik mis tooni blondi. Kohustuslikud olid blondeeritud triibud juustes. Juuste triibutamine oli märksa keerukam, triipe oli mitmes värvitoonis, neid sai vaheldada. Mõned triibud olid laiad nagu tiigrivöödid, teised olid peenemad ja töömahukamad. Tumedad triibud olid veel üks juuste värvi rikastamise võte. Pungi pärand oli rida harjaselisi, geelitatud soengud, mis seisid peapeal püsti
lasksid juukseid kähardada ning soengut kullatolmu või värvilise puudriga tolmutada. Kiilaspäisusele vaadati kui mingile kõrvalekaldele, mille varjamiseks kanti parukat või kllebiti peanahale võltsjuukseid, tuli ette ka peanaha värvimist. Naised püüdsid oma riietuse üksluisust ja kasinust korvata uhkete soengutega. Algusaegade soeng oli olnud väga lihtne: keskelt lahku kammitud juuksed tõmmati kuklasse ja keerati seal krunni või seoti hobusesabaks. Impeeriumi ajal muutusid soengud dekoratiivsemateks. Kuigi ikka keskelt lahku kammitud, võisid juuksed nüüd olla lokitud ja lainetesse seatud või keeratud madalale kuklasse lõtva paksu rulli. Väga levinud oli tihe krussis tukk. Juuste värvimine, millega algul tegelesid vaid prostituudid, võeti pikapeale omaks kõikide naiste poolt. Lisaks prostituutide eelistatud kollasele värvile värviti juukseid
lasksid juukseid kähardada ning soengut kullatolmu või värvilise puudriga tolmutada. Kiilaspäisusele vaadati kui mingile kõrvalekaldele, mille varjamiseks kanti parukat või kllebiti peanahale võltsjuukseid, tuli ette ka peanaha värvimist. Naised püüdsid oma riietuse üksluisust ja kasinust korvata uhkete soengutega. Algusaegade soeng oli olnud väga lihtne: keskelt lahku kammitud juuksed tõmmati kuklasse ja keerati seal krunni või seoti hobusesabaks. Impeeriumi ajal muutusid soengud dekoratiivsemateks. Kuigi ikka keskelt lahku kammitud, võisid juuksed nüüd olla lokitud ja lainetesse seatud või keeratud madalale kuklasse lõtva paksu rulli. Väga levinud oli tihe krussis tukk. Juuste värvimine, millega algul tegelesid vaid prostituudid, võeti pikapeale omaks kõikide naiste poolt. Lisaks prostituutide eelistatud kollasele värvile värviti juukseid
Perifeersed närvid jagavad seljaaju eesmiseks (motoorseks) ja tagumiseks (sensoorseks) kaareks, mis ühinevad ühiseks sambaks. Seljaajul on 31 (32) lülisambasegmenti: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti ja 1(2) õndrasegment(i). 45 Joonis 3.13. Seljaaju paiknemine Seljaaju on lülisambakanalist lühem ning lõpeb esimese nimmelüli tasemel ning moodustab alumistes segmentides nimme- ja ristluulülisamba kanalis närvikimbu, mida nimetatakse hobusesabaks (cauda equina). Seljaaju keskmes asub närvirakkudest rikas hallollus, mida ümbritseb närviteedest koosnev valgeollus. Hallollusel on ristlõikes liblika kuju. Eesmised tiivad moodustavad esisarved, millest lähtuvad eferentsed (eemalejuhtivad) spinaalnärvide motoorsed juured. Tagatiibade (tagasarve) juures lõpevad aferentsed (juurdetoovad) tundlikud tagumised kaarjuured, mille närvirakud ei asetse seljaajus, vaid kaarjuurtes enestes. Valgeollus, mis ümbritseb hallollust, koosneb
annaabi.ee 
