· Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted Ülitumedad huuled Strigid Soeng Meg Ryan Jennifer Aniston Tumedad juuksed Kiilaspäisus Hobusesabad Mehed Flanell särgid Villane kampsun, teksajakk, nahkjakk, polo särk Sirge lõikega teksa, lõigatud lühikesed teksad Hiphop stiil pesapalli jope, kilejope Dressipüksid, traksipüksid Tänavastiil kõrge äärega ketsid(Adidas, Reebok, Hitec), riidest jope, korvpalli püksid Äristiil kolmenelja nööbiga pintsak, Ameerikas ülikond moest väljas, Bill Gatesi stiil Muu Pikemad juuksed Mustanahalistel hiphop stiil Aviatori päikseprillid(Freddie Mercury)
Hittsoenguteks kujunesid Meg Ryani lühike mop-top ning Jennifer Anistoni pseudo-70ndate pikk lühikeste järkudega lõige. Blond ei olnud enam moes ning naiste seas sai populaarseks tume juus. Sel kümnendil oli vastuvõetav ka juuste puudumine. Kiilaspäisusega uhkeldasid Demi Moore, kelle juuksed aeti maha tänu filmirollile, Monaco printsess Caroline, kes jäi juustest ilma tänu haigusele ning Sinead O'Connor. Neile, kelle peakuju kiilaspead ei lubanud, olid suurmoeks soengud. Sasised hobusesabad olid populaarsed nii tööl kui õhtuti. Hooldusvahendite kasutamine ei torkanud enam silma ning rõhk on juuste loomulikul siidususel. Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow'de patsid ja intensiivsed värvid. Mehed. Kümnendi algul muutusid populaarseks flanell särgid, mis püsisid moes terve kümnendiku. Peale flanell särkide kandsid mehe ka villaseid kampsuneid, teksajakke, nahktagisid ja polo stiilis särke.
Mis värvidesse puutub, siis näib, et blond pole enam moes, ning mehed on hääletanud kõigepopulaarsemaks persooniks punapea. Naiste seas oli aga populaarne tume juus. Tegelikult oli sel kümnendil vastuvõetav ka juuste puudumine. Kiilaspäisusega uhkeldasid Demi Moore, kelle juuksed aeti maha tänu filmirollile, Monaco printsess Caroline, kes jäi juustest ilma tänu haigusele ning Sinead O'Connor. Neile, kelle peakuju kiilaspead ei lubanud, olid suurmoeks soengud. Sasised hobusesabad olid populaarsed nii tööl kui õhtuti. Väga pidulikke soenguid täiendati keerukate mustritega metallist, aga ka kullast ja hõbedast kroonidega Hooldusvahendite kasutamine ei torka enam silma ning rõhk on juuste loomulikul siidususel. Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow'de patsid ja intensiivsed värvid. Lihtsus ja minimalism! Sajandi lõpus laideti kõik liialdused maha, loobuti ekstravagantsusest, edevast elustiilist
Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid
Selle kümnendi juuksemood järgib individuaalsuse reeglit. Kasutusel oli pikendamistehnika. Juukseid võis kanda mis tahes värvitoonis. Lühike mop-top ja pseudo-1970ndate pikk lühikeste järkudega lõige (toonitatud salkudega või ilma) olid ülipopulaarsed. Meeste seas oli populaarne punapea- peeti tuliseks ja individuaalseks, naiste seas aga tume juus. Täiesti vastuvõetav oli ka juuste puudumine. Neile, kelle peakuju kiilaspead ei lubanud, olid suurmoeks soengud. Sasised hobusesabad ja 1960ndate prantsuse patsid olid populaarsed tööl ja õhtul. Väga pidulike soenguid täiendati diadeemiga Slim Barretti kauni käsitöö hulgast, filigraansete keerukate mustritega metallist kroonidega, ka. kullast ja hõbedast, kas poolvääriskividega või ilma. Rõhk oli juuste loomulikul siidisusel. Šampoonid ja palsamid olid ravitoimega ja juustele toitvad. Tunnustati professionaalsete meigikunstnike tööd.
mis tragöödia episoodide sarnaselt on lahutatud aeg- ajalt koorilauludega. Komöödia lõpeb 6) eksodosega, näitlejate ja koori lahkumisega laulu ja tantsu saatel. Vana- attika komöödia peaesindajad on Kratinos (u. a. 520-422 eKr), Eupolis (u. a. 446-411 eKr) ja Aristophanes (u. a. 450- 438 eKr) . *Saatüridraama oli lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endile ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning Ateenas ka fallosed. Saatürite käitumist ja tegusid juhtisid söögiisu, janu ja himurus. Saatüridraama pärines Peloponnesoselt. Kui tekkis oht, et tragöödia ja komöödia õitseng tõrjub saatüridraama unustusse, seostas Pratinas, tragöödiakirjanik Peloponnesoselt, saatüridraamade tegevustiku kontrastipõhimõttel oma tragöödiate ainega. Ta laskis saatüridraamas traagilisi kangelasi, eriti Heraklest, paista koomilisena. Ta uuendas saatüridraama ja tõi selle ~ 515 Ateenasse
Komöödia lõpeb; 6. eksodosega, näitlejate ja koori lahkumisega laulu ja tantsu saatel. Vana- attika komöödia peaesindajad on Kratinos (u. a. 520-422 eKr), Eupolis (u. a. 446-411 eKr) ja Aristophanes (u. a. 450- 438 eKr) . *Saatüridraama oli lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endale ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning 9 Ateenas ka fallosed. Saatürite käitumist ja tegusid juhtisid söögiisu, janu ja himurus. Saatüridraama pärines Peloponnesoselt. Kui tekib oht, et tragöödia ja komöödia õitseng tõrjub saatüridraama unustusse, seostas Pratinas, tragöödiakirjanik Peloponnesoselt, saatüridraamade tegevustiku kontrastipõhimõttel oma tragöödiate ainega
Hiljem sai tavaliseks, kuigi mitte tingimata kohuslikuks, et tragöödia tegevus toimub ühes kohas ega ületa kestuselt üht päeva. Need arenenud kreeka draama ülesehituse iseärasused said XVI sajandil nimetuse "koha- ja ajaühtsus" (eriti prantsuse klassitsismi teoreetikud). Saatüridraama lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endile ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning Ateenas ka fallosed. Saatürite käitumist ja tegusid juhtisid söögiisu, janu ja himurus. Saatüridraama pärines Peloponnesoselt. Kui tekkis oht, et tragöödia ja komöödia õitseng tõrjub saatüridraama unustusse, seostas Pratinas, tragöödiakirjanik Peloponnesoselt, saatüridraamade tegevustiku kontrastipõhimõttel oma tragöödiate ainega. Ta laskis saatüridraamas traagilisi kangelasi, eriti Heraklest, paista koomilisena. Ta uuendas saatüridraama ja tõi selle ~ 515 Ateenasse
» «Kohe,» vastas Mahiette. «Kord tulid Reims'i mingid kummalised ratsamehed. Need olid kerjused ja hulgused, kes mööda maad oma hertsogi ja krahvide juhtimisel ringi rändasid. Nad olid tõmmud, säbrus juustega, kõrvades hõberõngad. Naised olid veel inetumad kui mehed. Nad olid veel tõmmumate nägudega ja need polnud kunagi kaetud, neil olid seljas viletsad riidehilbud, vanad räbalaist kootud rätikud õlgadele visatud, juuksed peas nagu 1 1 8 hobusesabad. Nende jalus koperdavad lapsed oleksid võinud ahvidelegi hirmu peale ajada! Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu. Paavst oli neid pihile võtnud, nagu räägiti, ja neid patukahetsuseks määranud seitse aastat järjepannu mööda ilma rändama, ilma et nad voodis tohiksid magada. Sellepärast °H nende nimeks ka «patukahetsejad» ja nad haisesid. Arvatavasti olid nad
annaabi.ee 
