mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr.
imperaatori perekonnast Colosseum ~ 70-80 pKr Gladiaatorite võitlused, meelelahutus Kapitoolium ~ 120 pKr Kindlus, poliitiline ja usuline keskus R's Circus Maximus 326 eKr Meelelahutus, hobukaariku võidusõidud Constantinusevõidukaar 315 eKr Constantinus Suure auks Caracalla termid 212-216 pKr Avalikud saunad, pesemiseks puhkamine Panteon 115-123 eKr Antiik Rooma jumalate tempel Marcelluse teater Valmis 13 pKr Kasutati teatri ja kindlusena KRISTLUSE TEKE Kus
kontrolli all ideaaliks Saloni aegne Ateena ideaaliks Sparta 16. Olümpiamängud: spordialad: kiirjooks(u 192m), pikemad jooksudistantsid, maadlus rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaariku võidusõit sportlaste autasustamine: võitjat hinnati väga kõrgelt, võit tõi kuulsust noo võitjale, kui ka tema perekonnale ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna, Kreeta kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule, võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa
Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e
mõistuskaemust. Kaariku võrdpilt. Eespool juba kõne all olnud Platoni hilisteoses “Phaidros” kulgeb arutlus liikumise probleemilt hinge olemuse käsitlusele. (246b-249c; Platon, Teosed I, lk. 312-316) Sokrates ütleb siin, et hinge idee (olemus) nõuaks jumalikku ja ulatuslikku käsitlemist, see, mille sarnane on hing, võimaldab aga inimlikku ja lühemat käsitlust. Nii piirdutaksegi antud juhul võrdpildiliku käsitlusega. Sokrates võrdleb hinge tiivulise hobukaariku ja selle juhiga. Seejuures vastandab ta jumalate ja inimeste hingi. Jumalate hingekaariku ette rakendatud hobused ja juht ise on head päritolu ning hästitreenitud. Inimeste hingekaarikut veavad seevastu üks ilus ja hea, teine aga vastupidiselt iseloomustatav hobune, ning seetõttu on kaariku juhtimine siin raske ja vaevarikas ülesanne. Kui hing on täiuslik ja tiivuline, siis liigub ta kõrgemates regioonides ja valitseb tervet maailma
periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. Thera linna juures oli vulkaanipurse ja seetõttu leiti sealt igast säilinud freskod. Umbes 17 saj lõpp või 15saj alguses. Kreeta tsivilisatsioon langes hiljemalt 1200. Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal.
üle 20 haua ja hilisem faas 16 saj alguse pooles 6 rikkamat hauda oli teises ringis. Hiljem kui ehitati mükeene loss siis ehitati müür sinna vahele, kuus rikkamat jäid müüri sisse varasemad aga väljapoole.Lõvivärava kõrval paremat kätt on hauaring. Nendest haudadest pärinevad rikkalikumad leidu H. Schlieman leidis kuldsed maskid, ja palju muid ehteid, minoilisel stiilis halg ja haua steelid , varasemad hobukaariku kujutused kreekas,16 saj. 15 saj vallutasid kreeklased kreeta saare siis seal vütsid nad kasutusele lineaarkirja B, levis kiiresti mandrikreeka keskustes, tuli ka härg ja muu kreeta pärane materiaalne kultuur edasi siia.Kreekas kujunesid nüüd siis riigid, mille keskmes olid lossid, mis erinesid kreeta lossides.Mykene, u 10-15 km eemal Tyrins., mõlemad väga tugevalt kindlustatud, Ateena , akropolil oli loss , Teeba, Jolkos
annaabi.ee 
