muud on liigesed kui rattad, mis annavad liikumist edasi kogu kehale." Inimene on automaat, mille süda paneb liikuma, samamoodi kui pingul vibu lennutab noole teele. Nooles ei ole elu, vibus ei ole elu. Seega elu, kui vaimset protsessi pole olemas. Hobbes'i materialism oli jahmatav.(3) 3.2. Inimese olemus on hirm. ,,Inimene on inimesele hunt" (homo homini lupus est). Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast, ütleb, et inimene on inimesele hunt. See ei ole Hobbesile moraalitaotlus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides-see on rahuolukorras on igaüks enesekeskne ja suhtub maailma lähtudes omakasust. Inimene on isekas ja vägivaldne, sest tema põhiajeks on enese alalhoid. Võim pillutab meid, meie soov valitseda valitseb meid, kuid lõppude lõpuks on asi vaid soovis olemas olla. Tahame end alal hoida, vajame võimu
riik laguneks. Kokkuvõte Thomas Hobbes oli matemaatik, filosoof ja ajaloolane. Lapsepõlves sai ta hea hariduse ning peale ülikooli lõpetamist suundus Hobbes tööle ühe Inglismaa jõuka pere juurde koduõpetajaks. Tänu sellele töökohale sai ta võimaluse teha koos oma õpilasega ringreise, mil ta kohtus tähtsate filosoofide ja õpetlastega ning samuti õppis ta reisides tundma Vana-Kreeka ajalugu. Need reisid andsid Hobbesile tõuke hakata tegelema ka matemaatika, geograafia ja filosoofiaga. Hobbes usub, et täiuslik riik vajab suverääni, kes oleks justkui rahva isa. Suverään võtab vastu kõik seadused ning tema vastutusel oleks inimeste heaolu. Temale ise aga seadused ei kehtiks, kuna suverään saab iga kell kõiki seadusi muuta, muudaks ta lihtsalt ennast segava seadust ära. Ainus asi, mis takistaks suverääni üle piiri minemast on Jumala seatud kakskümmend loomulikku seadust.
tsiviilühiskonda). Samuti nagu Hobbes võtab ka Spinoza oma ühiskonnaõpetuse 10 aluseks indiviidi enesealalhoiutungi, näeb õiguse allikat jõus, väidab, et looduslikus (loomulikus) olekus valitseb kõigi sõda kõigi vastu, tuletab riigi inimeste rahuvajadusest ja kaitseb lõpuks riigi võimutäiust, kusjuures ka kirik peab riigile alluma (2: 165). Ent vastupidiselt Hobbesile peab Spinoza kõrgeimaks võimu vormiks demokraatlikku valitsust. Seejuures seab ta kõrgemast võimust osavõtu sõltuvusse vääramatutest kodanikuõigustest, mitte aga valitsuste tahtest. Spinoza piiras riigivõimu võimutäiust vabaduse ja mõistlikkuse nõudmisega. Ta oli arvamusel, et võim, mis suudab inimesi valitseda ainult hirmu abil, ei saa olla kõlbeline. Inimesi on vaja juhtida nii, et neile
suund Robespierre tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes esindamine ei ole võimalik vabariigi jaoks on vaja kodanikuvoorust kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ja kodanikureligiooni(riigi kontrolli inimese üle) 1) pikem machiavelli ja itaalia humanistide klassikalise voorusekäsitluse võrdlus vms 2) locke'i vabadusekäsitus ja selle järelmid 3) aquino thomase õiglase sõja 3 kriteeriumit 4) shaftesbury vastus hobbesile õnne kohta 5) augustinuse kaks armastust hobbesi õnn, pikemalt rousseau ühiskondlikust inimesest, itaalia humanistide keisri moraali teema, ja siis mingid vabaduse,võrdsus,vendlus küsimused
Selline võime on võim. Mis annab võimu juurde ? Füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, reputatsioon ja sõbrad. Sõprus, poliitika, ühiskond T. Hobbes : Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel B. Mandeville : nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) aluseks ja, et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Valgustus 18. sajand vastus Hobbesile ja Mandeville'le Inimese loomupärane sotsiaalsus Nad tunnevad naudingut seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Soti valgustus (D. Hume, A. Smith, A. Ferguson) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Poliitika toetub nii omakasule kui ka usaldusele, harjumusele. Kokkuvõte Sõprus ja armastus hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ja kui hüvesid Sõprus ja armastus on esmajoones suunatud teistele.... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine
Era- ja avaliku sfääri lahutamine Kunstlikud suhted – lepingu läbi loodud moodustis riik, millele inimesed on Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel allutatud (Hobbesi ja Mandeville’i riik) vajadustel ja erinevad seega sõprusest, “lisades sellesse muu põhjuse ning 18. sajand (valgustus) – vastus Hobbesile ja Mandeville’ile sihtmärgi kui sõpruse” (Sõprusest, lk 165) Kolmas Shaftesbury krahv (1671-1713) Selliseid suhteid saab tagada poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus Francis Hutcheson (1694-1746) Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Probleemsituatsioon 17
· Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Aristotelese printsiip, Cicero sõprus) · Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi sõprus, Mandeville'i sõprus ja ühiskond) · Kunstlikud suhted lepingu läbi loodud kunstlik moodustis riik, millele inimesed on allutatud (Hobbesi ja Mandeville'i riik). Kuuletuvad, sest kardavad. 18. sajand (valgustus) vastus Hobbesile ja Mandeville'ile · Kolmas krahv Shaftesbury (1671-1713) · Francis Hutcheson (1694-1746) · Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) · Tees: inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed. Inimese loomupärane sotsiaalsus · Nauding seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. See on sisemine tung, mis pakub rahuldust ja naudingut. · Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus
annaabi.ee 
