(Merusk 2001: 520) Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. 5 2. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja
rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab
antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11
N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt: „Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes
põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium järjestikuselt kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust.“ Mõõdupärasuse printsiibi põhisisu on seega esitatud kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2. 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja) 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik)
julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust" [5] 5 RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-1, p 16. 8 3.3 Vormivabadus, eesmärgipärasus Antud põhimõte on sätestatud HMSi § 5. Mille kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses
kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt = Tühistamine II HMS ↔ Eriseadus HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks
selgitusi. Sõidukulude hüvitamine 62. Soovitus Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile: Teha edaspidi otsus sõidukulude hüvitamise kohta teatavaks vabas vormis ning vajadusel teha sotsiaalministrile ettepanek rehabilitatsiooniteenuste taotlemise vormi muutmiseks. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori vastus: Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. HMSi § 61 lg 1 sätestab omakorda haldusakti kehtima hakkamise selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. Seega tulenevalt seadusest peab Sotsiaalkindlustusamet haldusakti isikule teatavaks tegema. Sotsiaalhoolekande seadus ei reguleeri haldusakti teatavaks tegemist ja kättetoimetamist, seega tuleb Sotsiaalkindlustusametil lähtuda HMSist. HMSi
annaabi.ee 
