Saksamaalt, Soomest, Austriast ja Venemaalt. Rohke osavõtu eelduseks peeti väga konkreetselt, saksa täpsusega koostatud võistlustingimusi. Zürii andis esikoha Peterburi arhitektidele (A. Bubõr ja N. Vassiljev), kelle töö esindas põhjamaist rahvusromantismi. Hindajate otsus oli vägagi edumeelne, sest teise ja kolmanda koha võitnud Riia arhitektide H. Hartmanni ja A. Reinbergi projektid olid traditsiooniliselt historitsistlikud. Aleksei Bubõr (1876--1919) ja Nikolai Vassiljev (1875--1941) olid inspireeritud soome rahvusromantismist ning kujunesid Peterburi põhjamaise modernismi tunnustatud meistriteks. Hoone valmimise tähtajaks määrati 1. oktoober 1910. Tööd võttis teha ehitusettevõtja F. Hübbe 110 000 rubla eest. Ta kohustus hoone katuse alla viima 1. augustiks 1909 ning valmis hoone üle andma 15. juulil 1910. aastal. 1909. aasta sügisel olid müürid karniisini üles laotud,
3 Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega. Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused. 2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail 1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881. aastal Balti aadli privileegid ratifitseerimata, vähendades nende poliitilist võimu, jäi aadlikele alles nende majanduslik potentsiaal: mõisad püsisid kindlalt nende käes
veel: Philadelphia, Detroit, Cleveland, Boston, Baltimore ja Pittsburgh. Nood kõrghooned olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed postmodernistlikudklaaslahendused. Hoonete aknaavadega fassaadid olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid terasest raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva beaux-arts ning eksootiliselt elegantse art déco arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud historitsistlikud esteetikad, nagu algselt populaarne uusgootika. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest. Sageli väidetakse, et maailma esimene pilvelõhkuja oli 1885. aastal Chicagos valminud Kodukindlustuse hoone. Siiski valmis New Yorgisjuba 15 aastat varem, 1870 Õiglase Elukindlustuse hoone, mis oli 7,5 korrust kõrge, poole kõrgem ümberkaudsetest hoonetest, ja milles oli maailma üks esimesi lifte
Kõige olulisema jälje jättis varaklassitsism aga mõisaehitusse mõisaarhitektuur. Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. 1. Põltsamaa lossi sisevaade (rokokoo) 2. Viitna kõrts 3. Saue mõis 4. Riisipere mõis 5. Tartu ülikool (Johann Wilhelm Krause; Ülikooli hoonete kompleks ehitati 1803-1827) 6. Tartu ülikooli aula 11. Nimeta Eesti olulisimad historitsistlikud neoromaani ja neogooti kirikud. Millal valmisid? Neogootika tulekule Eesti sakraalarhitektuuri sai suundaandvaks keskajal gooti stiilis ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori
Arhitektuurilt rangem on kõrge metallkiivri ning kõik nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas
Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid inglise rüütlilosse. Rahutu ilmega fassaade liigendavad astmik- ja kolmnurkfrontoonid, gootikast mõjustatud tornikesed ning teravkaarelised aknad. Lossi esinduslikem ruum on vestibüül, historitsistlikud interjöörid on suhteliselt lihtsa lahendusega. Linnaplaneerimine 19. saj. teisel Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, poolel 20. saj. alguses sakraalehitised 2 4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi
skulptuurigrupp, seinanissides skulptuurid. Rahulik, pisut kuiv vormikõne on omane ka tema Propüleedele Münchenis ( 1830 - 42 ). 18. saj. lõpul, 19. sajandi algul ehitatakse Saksamaal ka küllalt palju klassitsistlikus stiilis elumaju. Elamute fassaadid liigendati pilastrite või laiade liseenidega, fassaade ilmestati veel kas konsoolidele toetuva palkoni või esiletõusva portikusega. 1830. - 40. aastate saksa arhitektuuris ilmnevad juba historitsistlikud jooned, interjööris aga domineerib biidermeier. KLASSITSISM INGLISMAAL Inglismaal toimus üleminek kapitalismile varem kui teistes maades, selleks oli tee avanud juba 17, saj. toimunud Inglise kodanlik revolutsioon. Ka inglise oma arhitektuuritraditsioon loeb oma alguseks 17. sajandit. Kuna inglise arhitektidele on alati omane olnud kiindumus Andrea Palladio antiigist lähtuvate arhitektuurivormide vastu, siis on raske tõmmata piirjoont
annaabi.ee 
