(Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr) · Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. · Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu.
2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas Märkmeid Gallia sõjast (Bellum Gallicum ) , kus kirjeldas sõjakäike Galliasse 58. – 52. a, iga aasta kohta on üks raamat. Sallustius ( 86-35 v 34 eKr) oma teostes Catilina vandenõu (Coniuratio Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole sajandi vältel. 4. Biograafiat kirjeldasid Cornelius Nepos ja Suetonius. Corneliuse Nepose teos «De viris illustribus» - umbes 16 raamatut, kus
teistega) ning esimestest katsetest kirikulaulude eestindamisel 1636, lükkas Brockmann siiski kuni 1638. aastani kõik pakkumised pastori ametikohale tagasi. Alles 1639 loobus Brockmann gretsistikaprofessuurist ja võttis H. Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a. veebruaris gümnaasiumis ladinakeelse humanistlikus traditsioonis hüvastijätukõne ,,Discursus Valedictorius /.../ de natura et constitutione historiae"(,,Lahkumisarutlus ajaloo loomusest ja avaldumisvormidest"). Kadrina-perioodil lisandus R. Brockmannile järjest uusi kirikuameteid: 1642 sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, 1643 Virumaa praostiks, 1645 Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. Sellest tulenevalt muutus tema loodud kirjavaras ilmalik juhuluule ilmselt teisejärguliseks, kuigi ka Kadrina-aja juhuluuletustes jätkus temale juba varasemast omane kristlik-teoloogiline argumentatsioonitehnika. Kadrinas olles ilmus R
Pealkiri Pharsalose lahingu järgi. Mineviku Rooma, kes on uhke oma vabadusele ja seaduslikkusele, hukkub kodusõjas selline on Lucanuse põhikontseptsioon. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? * Cato (234 149) vanim ajalookirjanik, lõi entsüklopeedilise teose ,,Alged" (,,Origines) itali hõimudest * Caesar, ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Märkmeid kodusõjast" *Gaius SALLUSTIUS (85-35) ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jugurthaga", ,,Historiae" kujutab kaasaja ajalugu. Tema mõjul kujunes välja Tacituse stiil. * Titus Livius ,,Linna asutamisest alates" Rooma linna ajalugu * Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", ,,Historiae" autori kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem * Lucanus, ajalooline poeem ,,Kodusõjast", käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. * Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 50
,,Divi Claudii apocolocynthosis" (,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsaks saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Titus Livius ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45
Alati iseloomu ja tegude kooskõla (see inimene on selline, järelikult tema teod on ...), kohati kunstilise liialduseni. Vasturääkivuste väljajätmine, ainult üks (kahtlusteta) versioon. Nt: "Ab urbe condita" ("Linna asutamisest alates") 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Mitmekülgne looming: Germania (etnograafiline ajalooteos), Annales (Rooma ajalugu 1468, monumentaalteos minevikust), Historiae (Rooma ajalugu 6996, monograafia kaasajast), Agricola (oma äia biograafia) 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid valdkondadest. Cato ("Põllumajandusest"), Varro ("Ladina keelest", "Põllumajandusest), Vitruvius ("Arhitektuurist"), Celsus ("Meditsiinist") jne. 137. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse
61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? · Caesar (keelekasutus selge ja lihtne, tekst dramaatiline, lakooniline; ,,Märkmeid Gallia sõjast" ja ,,Märkmeid kodusõjast") · Cicero (lõi uusi ladinakeelseid väljendeid; ,,Kõned Catilina vastu", filipikad Marcus Aureliuse vastu) · Sallustius (kirjeldab Rooma aristokraatia moraalset langust, ahnust, kõlvatust; hea stilist; ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jogurthaga", ,,Historiae") · Titus Livius (Hea jutustaja, polnud oma materjali suhtes kriitiline, tema teoseid võib võtta kui Rooma proosaeeposeid; ,,Linna asutamisest alates"). 13 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? · Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad.
saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja. ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2.saj, ,,De Vita Caesarum" 12 keisri elulood Julius Vaesarist kuni Domitanini, samuti erinevad muud tegelased: poliitikud, kirjanikud jne ja igapäevaelu 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel 1. I Puunia sõda 264-241: kuni 260 olid Rooma ja Kartaago suhted head, kuid siis otsustas
õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid. Oluline ei olnud mitte faktitäpsus, vaid moraalne eeskuju, mis paneb iseloomu ja teod selgelt kooskõlla. 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Lühem teos: ,,Agricola" (oma äia Agricola elulugu, biograafiline ajalugu) ,,Germania" (etnograafiline ajalugu), ,,Dialogus de oratoribus" (käsitlus tollastest kõnemeestest). Pikemad teosed: ,,Historiae" Rooma ajalugu alates 69. aastast ja annaalid ehk "Alates jumaliku Augustuse lahkumisest". 135. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem. 136. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Cato "Põllumajandusest", Vitruvius "Arhitektuurist" ja Plinius Vanema "Looduslugu", mis sai eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. 137
annaabi.ee 
