Ürgaja kunstist rääkides tuleb kindlasti juttu teha seinamaalingutest, mis olid mitmevärvilised ja realistlikud. Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi. Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente, mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS
inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Nende abil püüti ühtlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. 4.Maalide tegemiseks kasutati pulka või sõrme. Mitmevärvilisi pilte tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri tooni värvimuldadest, mida segati vees v rasvas. Põhilised toonid: punane, must, valge ja kollane. Peamiselt maaliti: mammuteid, piisoneid,metshobuseid, põtru, hirvesid. 5.Vanim skulptuur Willendorfi Veenus, on kõige varasem ja kuulsaim naiskujuke, mis leiti Austriast. U. 30 000 – 25 000 eKr 6.Megaliitilised ehitised on usulised monumendid, kuulsaim asub nendest Inglismaal. 7.Mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 8.Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole . (tsikuraat sumerite linnas Uris.) 9
Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naiskujuke Willendorfi Veenus,mis leiti Austriast. Kõige lihtsam moodus maalingute tegemiseks oli pildi sissekraapimine. Pehmele seinale, nt. savile joonistati puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga.. Joonistuste ja maailingute peamine aine on loomad. Kõige enam kujutatakse mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtrasid ning hirvesid. Loomade liigikuuluvus,poosid ja liigutused olid edasi antud täpselt ja ilmekalt. Suurusvahekorda aga ei arvestatud. Loomad paiknesid juhuslikult. Loomade piltlikul kujutamisel ei arvestatud vaid seda, mida nähti, vaid ka seda, mida teati. Mõnede loomade kujutistel on kujutatud ka nende loomade siseelundeid. Kunst oli algusest peale maailma tundmaõppimise vahend. Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega. Põhilised värvid olid punane, must ja kollane.
Idaho osariigi alal. See on loodud 1872. aastal ja on maailma esimene rahvuspark. Pindala on 8987 km². Park on saanud oma nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi. 4 Seal on umbes 300 geisrit ja umbes 10 000 kuumaveeallikat. Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislikarusid, baribalisid, hunte ja nelja liiki hirvesid. (4) Grand Canyon National Park On võimas ja inspiratiivne maaala,Grand Canyon on 227 jõemiili ehk 446 km pikk, kuni 18 miili ehk 29 km lai ja tervelt miil ehk 1,6 km sügav. Looduspargi staatuse omandas ta 1919. (5) Yosemite National Park Rajati see park 26. veebruar 1919. See on USA üks kõige vanemaid loodusparke ja see asub Arizonas. Park hõlmab 1,902 miili² see on 4927 km². (6) Serengeti National Park On suur ( 800 aakrit ehk 3
mardikate vastseid ja vihmausse, kasutades oma küüniseid ja hambaid, et tervelt püsti seisev termiidi pesa väiksemateks tükkideks murda. Nad lakuvad ja imevad kaitsmata pesa kiiresti ära, hoides katkiseid pesa tükke oma esikäppadega kinni ja samal ajal termiite pesa pinnalt ära lakkudes. Nad tarbivad viigimarju suurtes kogustes ja söövad need tervelt ära. Tarbitavad selgroogsed hõlmavad enamjaolt linde, munasid, roomajaid, kilpkonnasid, hirvesid ja mitmeid muid tundmatuid väikseid selgroogseid. Juukseid või luid jääb päikesekarude vahele harva. (viide 2) Nad saavad avatud pähkleid murda oma võimsate lõugadega. Suur osa nende toidust tuleb tuvastada nende hästi arenenud lõhnatajuga. (viide 2) Paljunemine Emased peavad paarituma umbes 3-aastaselt. Paaritumise ajal näitab päikesekaru koos oma paarilisega välja erinevaid kombeid nagu kallistusi, mõnitavaid pilke ja noogutusi. (viide 2)
End suvel nuumanud pullid kaotavad ettevaatlikkuse. Välimus muutub: sarved on kasvanud ja nahast puhastunud, kael muutub jämedamaks ja ilmub tumedamatest karvadest lakk, lõhnanäärmed aktiviseeruvad. Jooksuajal kujunevad suuremad haaremid isaslooma juurde,kes muidu elavad üksikuna. Territooriumi tähistatakse lõhnamärkidega, sarvedega ja jalgadega kraapides. Hirvepullidel toimuvad innaajal väga hirmsad lähivõitlused ja hukkub palju hirvesid. Pullidel on võimas möire. Tugevad pullid koondavad enda ümber haaremi ja viljastavad kõik valmisolevad emasloomad. Võrdväärsete pullide vahel toimub võitlus, mis võib surmaga lõppeda. Pullid ei söö jooksuajal ja kaotavad kuni veerandi kehakaalust. Tiinus kestab 8 kuud (230–240 päeva). Vasikad (1–2) sünnivad mai lõpul ja juuni alguses. Toitumine - Põhilise osa toidust moodustavad rohu- ja puhmarinde taimed. Hirv hangib toitu ka mulla seest, näiteks
Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi. Christian uuris hirvesid kui ühel saarel sai hirvi liiga palju, siis nad said liiga palju kokku ja osa liigist suri välja, kuna neerupealised hakkasid üleliia tööle. Calhoun ehitas rottide linna ja lisas järjest rotte juurde. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima, liha ja rasvu igapäevaseks toiduks saadi kariloomadelt, kes olid sel ajal pisut väiksemad kui praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune. Toidulisa andis ka jahil käimine. Viikingid küttisid hirvesid ja põtru, mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said peale rasva ka nahka ja kihvu), püüdsid vähki. Viikingite ajal oli suurem osa maast kaetud tiheda tamme- või pöögimetsaga. Metsast korjati seemneid, pähkleid ja marju. Viikingite toidulaual oli ka mesi. Mõnel pool koguti seda metsmesilastelt, aga teatakse ka viikingeid, kes tegelesid mesindusega. Viikingid jõid taimeteed, piima ja enda pruulitud õlut. Toitu valmistati rauast või savist potis lahtisel tulel. Paja
annaabi.ee 
