1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26
.......................................................................11 2 Sissejuhatus ,,Arved Viirlaid, sünniaastaga 1922, kuulub kindlalt reedetud põlvkonda. See tugevas rahvuslikus vaimus kasvatatud aastakäik oli noorim kolmest, kelle nõukogude võim oma esimese okupatsiooni ajal värbas Punaarmeesse. Viirlaid mobilisatsioonikutsele ei järgnenud, vaid hakkas metsavennaks ja lõi sellesama Punaarmeega lahinguid major Hirvelaane pataljoni koosseisus. 19-aastasele noorukile ei antud võimalust võidelda võõrvõimu vastu Eesti Vabariigi sõdurina. Ta ei hoolinud ka võitlemisest koos teise põlisvaenlasega, vaid põgenes sakslaste mobilisatsiooni eest Soome. Naastes 1944. aastal kodumaale Soome sõjakooli lõpetanud lipnikuna, elas üle veel ühe reetmise ja põgenes uuesti üle mere Soome kaudu Rootsi. Briti luureteenistuses langevarjurina Eestisse tagasi minek luhtus õnneks. Viimasest reetmisest õnnelikult
suurt kahju: Hävitasid voore ja autokolonne Purustasid sildu ja teid Tapsid punaste kaasajooksikuid Peeti maha ka tõelisi lahinguid. Vangidelt ja langenud venelastelt saadud varustuse abil täiendati oma relvastust laskemoonavaru. Hinnanguliselt oli juulis 1941 partisanidena Eesti metsades tegutsemas vähemalt 12 000 meest. Mitmel pool tekkisid võitlussalgad, mid meenutasid regulaarväe üksusi. Näidised: · Kapten Karl Talpaku pataljon, Otepää · Major Hans Hirvelaane 300-meheline pataljon, Rapla · Kolonel Henn-Ants Kure juhitud ERNA rühm, Põhja-Eesti. Kõik need võitlussalgad, mida üldjuhul juhtisid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed, andsid Saksa sõjaväele tähelepanuväärset abi ning toetust bolsevike väljaajamisel Eestist. Eesti metsavendlust 1941. aastal ja ka hiljem tuleb käsitleda kui spontaanset rahvaliikumist, millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni. See oli võitlus Eesti eest ja
Kasutades vastase peataolekut , vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti enam-vähem omal jõul . Täpseid andmeid metsavendade arvust mõistagi pole. Üldiselt arvestatakse 25.000 - 35.000 metsavennaga , kellest 12.000 olid enam-vähem relvastatud ja võitlesid aktiivselt . Vabastatud aladel loodi metsavendade baasil Omakaitse , kus 1.augustiks oli üle 14.000 ja 1.septembriks ligi 25.000 meest . Samuti loodi esimesed improviseeritud väeosad ( suuremateks major Hirvelaane pataljon 300 mehega , kapten Talpaku pataljon 300 mehega ja Soomest saabunud luureüksuse ERNA baasil loodud ERNA pataljon 400 mehega ) . Eestlaste osa kasvas sõjategevuses pidevalt . Eriti oluline oli üle 40.000 meheliseks kasvanud Omakaitse roll metsade puhastamisel sinna jäänud punaväelastest 1941.a.sügistalvel . Kummatigi oli eestlastel sõjategevuses abistav osa , mida pahatihti on romantiliselt ületähtsustatud .
12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Kokku 25000–35000 meest, kellest 12000 oli relvastatud ja võitles aktiivselt. Omakaitse koosseisus oli 1. IX 1941 u 25000 meest. Hiljem kasvas rohkem kui 40000 meheliseks. Improviseeritud väeosad: major Hirvelaane pataljon (300 meest), kapten Talpaku pataljon (300), Soomest saabunud luureüksuse ERNA baasil loodud ERNA pataljon (400). Eestlaste osa kasvas sõjategevuses pidevalt. Eriti oluline oli Omakaitse roll metsade puhastamisel punaväelastest 1941 sügistalvel. Lahingutegevuses suutsid metsavennad ja OK hävitada umbes 3000 punaväelast ja 1000 julgeolekutöötajat, miilitsat ning hävituspataljonlast. Metsavennad ja OK võtsid 25000 vangi.
Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi. Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Linna põhjaosast taganesid viimased Punaarmee üksused alles 25. juulil Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Otepää kooliõpetaja Karl Talpak lühikese ajaga kooskõlla viia 12 metsavendade salga tegevuse. Peeti öiseid õppusi ja valmistuti lahinguteks. 5. juulil õhiti Paluperas hävituspataljonlaste rong, enne sakslaste tulekut vabastati Otepää. Edasi liikus Talpaku juhitud salk Tartu suunas, kus nendega ühines veelgi kohalikke relvastatud rühmitusi, moodustades lõpuks 1000-mehelise Tartu Partisanide Pataljoni, mis osales Tartu lahingutes
Ta suutis lühikese ajaga luua sidemed 12 metsavendade salga vahel (200 meest). Rühmade tegevus oli kordineeritud. Peeti öiseid laagriõppusi ja valmistuti hoolikalt lahinguteks. 5. juulil õhiti lõhkemata Saksa lennukipommi abil Paluperas rong, milles asusid hävituspataljonlased. Otepääl võeti võim enne sakslaste saabumist enda kätesse. Liiguti seejärel Tartusse, kus moodustati Tartu Partisanide Pataljon - 1000 relvastatud meest, 75 ohvitseri. Osalesid kuni Tallinna vabastamiseni. Hirvelaane pataljon: Major Hans Hirvelaane pataljon. Saksa okupatsioon Saksamaa kavatsused (Generalplan Ost: ethnic clensing): Vene impeeriumi jäädav likvideerimine. Natsismi ideoloogia ja Hitleri isikliku maailmavaate tuumaks oli saksa rahvale eluruumi võtmine Ida-Euroopas ning saksa rahva ja aaria rassi puhtuse kindlustamine. Mõõdeti kui lähedased rahvused on aaria rassile: blond, sinisilmsed, pikakasvulised ja tugevad. Eestlastel oli rassiideoloogide silmis eelis Ida-Euroopas
annaabi.ee 
