teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühendriikides leidnud uue kodumaa, sealt tuleb peaaegu
rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali laheni, kuid mõni paik on säilitatud looduskaitsealana siinsele metsikule loodusele, mis
India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Maastik ja pärand Maastik on vaheldumisi viljakas ja kidur, lopsakas ja paljas. Majesteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa, loodes aga on Punjab, riigi rohelise revulutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist Dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Püha jõgi Suures osas laevatatavat Gangest peavad hindud pühaks jõeks. Selles kümblemine, ja just nimelt Varanasi linnas, annab neile tõelise pühendumuse. Umbes 1500
Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks. Madude liha peetakse suureks delikatessiks, pealegi omistatakse sellele ka tervistavat toimet. Neljajalgsetest on Hiinas kõige hinnatum siiski siga. Toitude sobivuse alused on kujunenud juba sajandeid tagasi riisiga sobib hästi sealiha, hirsiga lambaliha, nisuga haneliha jne. Hiina on nii tohutult suur maa, et toidud ja toiduained on maakondade ja linnade viisi erinevad. Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse.
kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet – esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks. Madude liha peetakse suureks delikatessiks, pealegi omistatakse sellele ka tervistavat toimet. Neljajalgsetest on Hiinas kõige hinnatum siiski siga. Toitude sobivuse alused on kujunenud juba sajandeid tagasi – riisiga sobib hästi sealiha, hirsiga lambaliha, nisuga haneliha jne. Hiina on nii tohutult suur maa, et toidud ja toiduained on maakondade ja linnade viisi erinevad. Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse
Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks. Madude liha peetakse suureks delikatessiks, pealegi omistatakse sellele ka tervistavat toimet. Neljajalgsetest on Hiinas kõige hinnatum siiski siga. Toitude sobivuse alused on kujunenud juba sajandeid tagasi riisiga sobib hästi sealiha, hirsiga lambaliha, nisuga haneliha jne. Hiina on nii tohutult suur maa, et toidud ja toiduained on maakondade ja linnade viisi erinevad. Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse. Põhiliselt on
hakkasid hiinlased tegema riisist ja nisust pikki nuudleid. Teine suurem toiduaine mis inimestele seostub Hiinaga on tee. Alates 3000 e.m.a on hiinlased teed joonud, mis tänani, kasvab metsikult. Põliselt Hiinas nisu ei kasva, järelikult võttis see palju kauem aega, et Hiinasse jõuda. Põhja- Hiinas hakati esimesena nisu kasutama Shani Dynastia ajal, 1500 e.m.a. Nisu toodi Hiinasse sisse Läähe-Aasiast, kus asuvad suured nisupõllud- ja tööstus. Kuna enne nisu oldi harjunud vaid hirsiga, siis hakati ka nisu töötlema nagu hirssi, ehk keedeti sellest putru. Kokkuvõtvalt olid need põhilised toidud Hiinas Põhja-Hiinas nisu ja hirss, Lõuna-Hiinas riis. Vaesed inimesed peale nende toitude midagi muud praktiliselt ei söönudki. Kui inimesed suutsid endale seda lubada, siis osteti või kasvatati juurvilju, et süüa seda koos riisiga. Sojaoad ja kurk kasvavad põliselt Hiinas. Puuviljadest kasvasid apelsinid, sidrunid, virsikud ja aprikoosid
vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks. Madude liha peetakse suureks delikatessiks, pealegi omistatakse sellele ka tervistavat toimet. Neljajalgsetest on Hiinas kõige hinnatum siiski siga. Toitude sobivuse alused on kujunenud juba sajandeid tagasi riisiga sobib hästi sealiha, hirsiga lambaliha, nisuga haneliha jne. Hiina on nii tohutult suur maa, et toidud ja toiduained on maakondade ja linnade viisi erinevad. Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse.
annaabi.ee 
