Ebakindlalt kõikuvale platvormile mahtus üks inimene hädavaevu seisma ja sinna pääses ainult mööda allalastavat silda. Kui kindlust külastas mõni rändrüütel, lasti lõvitorni rippsild alla ja Oraakel viidi platvormile. Iga kord, kui Oraakel ennustuse lõpetas ja rüütel mineviku kohta kuuldu õigeks tunnistas, lasti rippsild uuesti alla ning e(nn,n)ustaja võis värisevijalu plat(v;f)ormilt lahkuda. Nende kahe hetke vahele mahtus piinavalt pikk aeg, mil Oraakel, endal hirmuhigi mööda nägu alla voolamas, sõnu ettevaatli(kk;k)ult ritta seadis, püüdes surmahirmust teravnenud m(ee;e)tega rändrüütli näoilmest, liigutustest ja hoiakust välja lugeda, mida peaks ütlema. http://orlau.edicypages.com/ulmejutud/oraakli-surm 2) Laused 1. Sõin täna plohvi. 2. Iga akkord lõi uue meeleolu. Akord- vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla 3. Kõik trantspordivahendid eraldavad heitgaase. Transpordivahendid- liikumisvahend( auto, buss) 4
Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed päsmakesed paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed
● Mõjutab AJUKOORE aktiivsust: - avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele - mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees.
Ärkvelolekuks on vajalik teatud elunditest lähtuvate impulsside miinimum - seega väsimuse korral külma dussi vôttes tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Psüühilisi nähtusi saadavad tavaliselt vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine, hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-,
ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps. Iga aastaga üha rohkem hüperaktiivseid lapsi õpib tavakoolides. Loomulikult pole kerge leida nende jaoks seda ühtset "võtit", et muuta õppimine nende jaoks meeldivaks ja haaravaks. Märksa lihtsam on anda märgitemplit "mittealluv" ning võimaluse korral üle viia teise klassi või teise kooli. Piisavalt tihti sattuvad sellised lapsed (vaatamata nende
Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine
* Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed - päsmakesed - paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena - poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised
● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride: VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA, PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ärritamine, kahjustus, purustamine -> tugevad emotsioonid! - neid saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. - rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne - vegetatiivsed reaktsioonid emotsioonidele: punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna! OTSAJU = SUURAJU CEREBRUM ● koosneb paarilistest suurajupoolkeradest HEMISFÄÄRIDEST ja neid ühendavatest KOMMISSUURIDEST. ● kummagi poolkera suurimad vaod: - külg- e lateraalvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks):
Tänu tuntud lambile läks mu tuba hetk hiljem uuesti valgeks. Olin otsustanud süüa ainult neid toite, millesse oli võimatu segada unerohtu: minu eine moodustasid kaks 574 muna ja veidi puuvilja. Päästvast kraanist täitsin oma veeklaasi ja jõin. Esimeste lonksude juures tundsin, nagu poleks veel sama maitse mis hommikul: mind haaras kahtlusesööst ja ma ei joonud edasi. Pool klaasi oli aga juba ära joodud. Ülejäänu valasin kohkunult välja ja jäin ootama, hirmuhigi laubal. Kahtlemata oli mõni nähtamatu tunnistaja näinud mind vett joovat kraanist ja kasutas seda, et kindlustada minu hukkumist, mis oli nii külmavereliselt otsustatud ja mida teostati nii halastamatult. Vaevalt oli möödunud pool tundi, kui.ilmusid tuttavad tundemärgid. Et ma aga seekord olin joonud ainult pool klaasi, panin ma kauem vastu, ja selle asemel, et täiesti uinuda, vajusin ma pooluima, mis mulle jättis küll ümbrusetaju, kuid röövis jõu ennast kaitsta või põgeneda.
annaabi.ee 
