Treener võib olla ka omanik. Oma hipodroomil korraldame me võistlusi. Iga võistlus koosneb jooksudest. Me peame saama registreerida hobuseid võistlustele ja jaotada neid jooksudesse. Kõigepealt registreeritakse hobune võistlusele ja alles pärast seda see millises jooksus ta osaleb. Pärast jooksu toimumist peab saama märkida hobuste kohad jooksus. Tegelikult korraldame me võistlusi ka teistel hipodroomidel, mis kuuluvad teistele firmadele me üürime neilt neid hipodroome. Hea oleks teada, millise firma käest ja millal me millist hipodroomi üürime. Hobuse registreerib võistlusele üks omanikest. Leidub hobuseid, kes ei osale võistlustel kunagi.
pidamiseks. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil,nende võistluste korraldamine oli keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn.inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike ühiskond ja varanduslik seisus oli väga erinev,roomas elasid senaatorelnaikud,poodnikud,käsitöölised jne,kõnkeel oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt väljaehitama. Foorum-kui linna sümboolne keskus,sai piduliku ilme,olid ka keiserlikud foorumid,ehitati hipodroome, templeid, kõigi jumalate tempel panteon. Rajati kuivenduskanaleid ,arenes kanalisatsioon,avalikud saunad ehk termid,mitmekülgsed puhkeasutused.,ehitati palju korruselamuid. Religioon-roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto-hades;apollo-
puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis
keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal. Rajati linna erinevaid hooneid, hakati kirja panema esimesi teoseid selle kohta milline aeg tol hetkel valitses. Vaestele Rooma riigi kodanikele jagati regulaarselt tasuta vilja , et ära elada. Rahva lõbustamiseks ehitati teatrid, kus toimusid mitmed näitemängud. Lisaks sellele korraldati mitmeid hipodroome ja veriseid vaatemänge kus osalesid enamasti orjad ja loomad. Tuntuimad vaatemängud olid glatiaatorite võitlus ja hobukaarikute võidusõit. Gladiaatorite võitlusi peeti amfiteatrites, tuntum neist on Roomas- Colosseoum, ning hobukaarikute võidusõite hipodroomidel, tuntuim olu Circus Maximus. Naiste positsioon oli Rooma perekonnas üsna madal, kuid siiski nad mängisid olulist rolli Rooma avalikus elus, võrreldes Kreeka naistega.Rooma naised polnud avalikust elust
relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid
neile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama o orjad o naised isa, abikaasa, mõne muu meessugulase eestkoste all puudusid poliitilised õigused tähtsaim voorus truudus abikaasale · Avalikud mängud (vt lehelt) · Linnad o foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus; omandas piduliku välisilme; naabrusesse rajati keiserlikud foorumid; ehitati hipodroome, amfiteatreid, teatreid. o palee tuleb Palatinuse nimest (Palatinuse künkale ehitati paleesid) o cloaca maxima - (ld k) suur äravoolukanal; kanalisatsioonisüsteem o term avalik saun; pakkus ka massaazi ja erootilisi teenuseid; raamatukogud ja lugemisruumid. o aatrium maja keskel olev siseõu, mis oli piiratud nelja seinaga igast küljest; igapäevase elu keskkoht
laenutamisega. Kõike neid ehitisi täiendasid veel amfiteatrid, kus korraldati veriseid vaatemänge. Avalikud mängud Võrreldes kreeklastega ei pidanud roomlased spordist väga palju lugu, aga seevastu armastasid nad vaatemänge hipodroomidel ja amfiteatritel. Seal jagati tasuta leiba ja selle tõttu kujunesid need need pealmiseks alamkihtide toetamis ja lõbustamis tegevusteks. Üks kõige tähtsamaid rooma hipodroome asus keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus ehk suur ring. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristati värvide järgi. Igal võistkonnal olid omad kirglikud pooldajad, kelle vahel tuli ette ka vägivalda. Võidusõit ise toimus küllaltki pikal sirgel rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema riskantse ja suuri oskusi nõudva tagasipöörde. Amfiteatritel toimusid glafiaatorite võitlus, mille roomlased võtsid üle etruskidelt. Üks kõige
poolt. Kui keiser oli kohal, oli otsus tema teha. Areenil võis näha ka võitlemas väesalku, omavahel lasti võidelda ka metsloomadel. Gladiaatorite võitlus. Linnad ja ehituskunst Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja impeeruiumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati hipodroome, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Templitele lisandusid uued, teiste seas kõigi jumalate tempel Panteon. Juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest kujunes välja hiljem kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Avalikest saunadest termidest kujunesid välja puhkeasutused, mis pakkusid massaazi ja erootilisi teenuseid. Hakati ehitama korruselamuid. Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad
. Kuni keisririigi alguseni oli linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Rooma ehituskunst on kasutanud etruski, kreeka ja idamaade eeskujusid. Rooma ehitised on tugevad, püsivad, vastupidava konstruktsiooniga. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi, põletatud tellist, rooma betooni (kruus, lubi, vulkaaniline tuhk, liiv, lubimört), kattematerjalina kasutati marmorit. Võlve rajati Mesopotaamia meistrite ja etruskide eeskujul. Sambaid kasutati peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel.Ka hipodroome ehitati ning ehitati suuri amfiteatreid ning teatreid. Lisaks sellele ehitati ka uued jumate templid lisaks teistele ka kõigi jumalate tempel-Panteon . Väga head olid sirged ja sillutatud Rooma teed, milledest mõned on kasutusel tänapäevani. Juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest saijandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati ka avalikke käimlaid
puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis
annaabi.ee 
