Nendele ja paljudele teistele laensõnadele on pakutud eestikeelseid asendajaid, näiteks bisnis äri, äritegemine; diiler vahendaja; doos annus; point tuum; stoori lugu; tiim meeskond jpt. Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. Sõnaliitmine on eesti keeles nii lihtne protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna. Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt. Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi
tugeva aluse ühele teisele teadusharule anatoomiale. Ka Leonardo Da Vince ja Michelangelo tegelesid laipade uurimisega, et mõista inimkeha ja selle lihaste liikumist. Kuigi lahkamine oli tolleaegses ilmaruumis rangelt keelatud, muutus see arstide ja ülikoolide igapäeva lahutamatuks osaks. Eriti Inglismaal, kus laipade lahkamisest kujunes eraldi äri. Keelust tulenevalt hakkas Anatoomikudel laipadest mingil hetkel puudus jääma, põhjustades hinnaralli. Kalmistutelt hakati värskelt maetuid varastama. Vahel võttes koguni äärmuslikuma vormi, mil raha eest koguni tapeti inimesi. Kokkuvõtvalt võib vist tõdeda, et keskaja inimene/ühiskond otsis ennast, olles tihti kusagil religioosse ja ilmaliku ruumi vahepeal. Mis mu sai anda nii palju vaba ruumi inimeste piinamiseks ja mõrvamiseks kui erinevate koolkondade kokkupõrked, vastandamised hea/kurjale, kus kõik ei ole seaduse ees võrdsed ja teisel osal rahvast on karistamatuse tunne
konstruktsiooni kehtetuks muuta, aga kui hüpoteetiline tasakaal pakutakse reaalsuse mudelina, siis on tegemist tõsise moonutusega.“ (George Sorose 1999: 83). Kokkuvõte Täna, vaadates tagasi viimase globaalsele majanduskriisile, on põhjused kõigile üsna selged: üleüldine ületarbimine ja ebapiisav säästmine, ebaadekvaatne riskide hindamine ja hinnastamine, odavast rahast põhjustatud ebarealistlikud tulevikulootused ja kaupade hinnaralli, agressiivne raha pakkumine puuduiku maksejõuga klientidele ja eelnevaga kaasnev buum ning kinnisvara spekuleerimine. Siiski, miks kalduvad äritsüklid jätkuvalt korduma? Pangad on küllalt toibunud ja paremas olukorras, tunnevad need ennast piisavalt kindlalt, et jätkata oma loomulikku laenuvõime suurendamist, ning nii saabki alguse järgmine buum, mis külvab järgmise paratamatu krahhi seemneid. Erinevad ajaloolised majandusanalüütikud ja -teadlased on üritanud luua erinevaid viise
välismaailmast.Hinnad hakkasid vähehaaval tõusma,kuna räägiti ühisest rahast,mis võiks olla käibel igal pool,mitte ainult mõningates riikides. Euroopa Liidu ühisraha võeti kasutusele aastal 1999,ja sellest ajast saadik on see tugevdanud väidetavalt majandust.Euro kasutusele võtt aitas ettevõtteid arveldada ju ühise rahaga,see oli hea,jäi ära valuuta vahetus ja igasugune hangeldamine ning vassimine.Eurotsoonis loodi algselt u.16 milj. uut töökohta.Kuid me ju teame,et hinnaralli algas maailmaturul seoses nafta hinna tõusuga juba märksa varem ja kestab siiani.Igal vabal hetkel ei kuule ju uudistest muud,kui jälle on tõusnud need ja need asjad,või läinud toiduained jälle kallimaks. Majanduskriis tõstis Eestis esile terava probleemi: kas jätkata Eestis madala palgaga virelemist,või leida lahendus paljudele probleemidele,mis kerkisid esile seoses igapäevase elu tarbimisvajadustega.Nii tekkis Eestis ka sotsiaalne
kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt
välispoliitilised otsused. Soomlased näiteks tegutsevad Hiina turul aktiivselt, aga Eestil sinna asja ei ole. „Hiina turul ei ole meil asjad edenenud kõige paremini pärast seda, kui Eesti ametnikud võtsid vastu dalai-laama,” sõnastas väliskaubandusminister Anne Sulling probleemi tuuma keerutamata. (Valdre 2014) Palju on räägitud ka piimatoodete tarbimise suurendamisest Eesti tarbijate seas, kuid kahjuks pole see jätkusuutlik lahendus. Siseturul hinnaralli tekitamisel kaotab tõenäoliselt enim piimatootja ja võidab jaekaubandus. Piimasektorile tervikuna tähendab see aga võrreldes tänasega märkimisväärset müügitulu vähenemist. Piimatootmise arendamise puhul tuleb ka tasakaal leida kliima- ja keskkonnapoliitika ning põllumajandustootmise vahel. „Kindlasti peavad kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega käsikäes käima tõhusad meetmed põllumajandus- ja toidusektori
järele jõudmas. Kui kaubavalikus on olulisel kohal kvaliteetne ja kallis kaup, siis on vaja tingimata esile tuua selle kauba eksklusiivsus ja sellele vastav hind. Paljud kliendid teavad, et nad pole nii rikkad, et osta odavaid asju. Kaubavalikut kujundades on oluline keskenduda naaberkaupluses müüdavale kaubale, püüdes eristuda valiku mõttes. Kui lähestikku asuvate ja omavahel konkureerivate kaupluste kaubavalik on sarnane, siis võib selle tagajärjeks olla lõputu hinnaralli (hinna alandamine konkurendiga võrreldes) klientide ülemeelitamiseks. See aga seab ohtu kaupluse jätkusuutliku arengu. Kaubavaliku kaudu spetsialiseerumisel on pikaajaline traditsioon. Nüüdisajal on vaja arvesse võtta sellega seotud võimalusi ja ohte. Nimelt tekib uute klientide leidmise võimalus, kuid samas varitseb osade olemasolevate klientide kaotamise oht. Kaubavaliku suurendamise kiusatus on olemas. Seda tuleb vajadusel ohjata, sest kaubavaliku