Normaalelastsusega tooted (hinna ja nõudluse suhteline muutus on võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli ostetavad tooted, näiteks esmatarbekaubad Jäiga elastsusega tooted (nõudlus ei sõltu hinna muutusest) hädavajalikud tooted/teenused, näiteks ravimid Psühholoogilised hinnapiirid Millised on ohud brändile hinnasooduskampaaniate liigsel kasutamisel? Psühholoogilised hinnapiirid: tarbija teadvuses eksisteerivad igas tootegrupis psühholoogilised hinnapiirid ning teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti. Selleks, et madalaima psühholoogilise hinnapiiri lähedal suurtes mahtudes müüa, peab toodet turunduskommunikatsiooniga toetama.
võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused; · Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli ostetavad tooted, näiteks esmatarbekaubad; · Jäiga elastsusega tooted (nõudlus ei sõltu hinna muutusest ) hädavajalikud tooted/teenused, näiteks ravimid. 4. Psühholoogilised hinnapiirid. Millised on ohud brändile hinnasooduskampaaniate liigsel kasutamisel? Tarbija teadvuses eksisteerivad igas tootegrupis psühholoogilised hinnapiirid ning teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti. Selleks, et madalaima psühholoogilise hinnapiiri lähedal suurtes mahtudes müüa, peab toodet turunduskommunikatsiooniga toetama 5. Nõudluse muutuste erinevate tüüpide kirjeldused. 6. Kuidas liigitatakse vajadusi? primaarsed/pärilikud:
8. Kaudne küsimus. Küsib arvamust.Vastusest võib teada, võib olla on vaja muudelis midagi muuta või parandada . 9. Faktilisi küsimus. Uurib, millega voodriga rõivad peab rohkem tootma. 10. Lahti küsimus. Küsib arvamust. 11. Kontroll kinni küsimus, kontrollib 1 küsimus, kas vastaja valetab või ei. 12. Lahti küsimus. Arvamusi eeldav küsimus. Uurib, kas kaupluses kõiki toote piisab või vaja laiendada assortiment. 13. Kinni küsimus. Uurib hinnapiirid sellel aastal. KOKKUVÕTE Küsitluse jooksul oli antud kinnised ja lahtised küsimused, on ka poolkinnised ja faktilised. Oli ka kontroll küsimusi. Oli küsitletud naised ja mehed 18-67 aastat vana. 11 Vastuse töötlemise tulemuses on selgitatud, et 80% tarbijäid, rohkem 26-35 vanust, eelistavad kanda rõivad keskmise pehmuse nahast musta värvi. Võimalik, rohkem võib
küsida seda hinda, mis maksimeeriks kasumit. Tarbijad aga tahaksid sisseoste teha täieliku konkurentsiga turul, sest neil on võimalus võimalikult odavalt soovitud kaup soetada. Täieliku konkurentsiga turul on hind kõige madalam, monopolistlikult konkureerival turul makstakse kõrgemat hinda. Kuigi õnneks alati ei lubata monopolil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ja selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Valitsus näiteks kehtestab hinnapiirid, et löök tarbija rahakotile ei toimuks, nagu siis, kui monopol saaks ise otsustada hinna üle. üks äärmuslik juhtum on diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kaupa tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksavad maksimaalset hinda. Sellist olukorda saab näha oksjonil, kus tarbija maksab kõrgeimat maksimaalset hinda. Kõrge hind tähendab sel juhul seda, milline oleks hind siis, kui antud kaupa pakutaks täieliku konkurentsiga turul. Võib öelda, et
suur osatähtsus ostja eelarves. Nõudluse tuluelastsus kaubale tehtavate kulude (nõudluse) muutuse sõltuvus tarbija sissetulekute muutusest: kuld mingile kaubale kasvavad tulude kasvuga võrreldes ennaktempos; kulud ja sissetulekud kasvavad samas proportsioonis; kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud; tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad. Nõudluse poolt seatud piirid hinnakujunduses: maksimaalne võimalik hind; hind kui kvaliteedi indikaator, tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid. 2. Kulud jaot. a) muutuvkulud ja püsivkulud b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone
tarbimise juures) · Kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud (koefitsient on väiksem kui üks, kuid positiivne) (tüüpilised toidukaubad) · Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubad kartul, leib). NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES · Maksimaalne võimalik hind · Hind kui kvaliteedi indikaator · Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid KULUD: Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel: 1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt muutuvkulud ja püsikulud, 2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks.
Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame maksma väga kõrget hinda, sest monopol toodab vähe ja küsib just sellist hinda mis maksimeeriks tema kasumid. Mitte alati ei lubata monopolistil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ning selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Tarbides elektrit jõuab meie raha reguleeritud monopoli kätte. Sellisele ettevõttele on valitsus kehtestanud hinnapiirid ning tulemusena ei ole löök meie rahakotile nii suur kui olukorras kus monopol saaks ise otsustada hinna üle. Üheks äärmuslikumaks juhtumiks on ilmselt diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kauba erinevatele tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksvad maksimaalset hinda. Selline olukord tekib näiteks oksjonil, kus iga ese müüakse maha kõrgeima võimaliku hinnaga. Sellisel turul maksame me tarbijatena kõige kõrgemat hinda.
Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame maksma väga kõrget hinda, sest monopol toodab vähe ja küsib just sellist hinda mis maksimeeriks tema kasumid. Mitte alati ei lubata monopolistil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ning selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Tarbides elektrit jõuab meie raha reguleeritud monopoli kätte. Sellisele ettevõttele on valitsus kehtestanud hinnapiirid ning tulemusena ei ole löök meie rahakotile nii suur kui olukorras kus monopol saaks ise otsustada hinna üle. Üheks äärmuslikumaks juhtumiks on ilmselt diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kauba erinevatele tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksvad maksimaalset hinda. Selline olukord tekib näiteks oksjonil, kus iga ese müüakse maha kõrgeima võimaliku hinnaga. Sellisel turul maksame me tarbijatena kõige kõrgemat hinda.
annaabi.ee 
