Nende iseloomustused väljendavad soovi õpilasest koolis vabaneda puudub tahe näha lapses ka positiivset. Komisjoni ühekordselt suunatud alaealiste hulgas oli statistiliselt oluliselt enam tavaklassis õppivaid ja seal toime tulevaid õpilasi, korduvate klientide hulgas aga oluliselt enam neid, kes olid klassikursuse kordajad, õppisid abikoolis või olid suunatud individuaalõppele. Statistiliselt olulised erinevused esinesid ühekordsete ja korduvate komisjonis käijate vahel ka kooli hinnanguis nende alaealiste õppeedukusele ja käitumisele. Kui ühekordsete klientide puhul hinnati nende õppeedukust kooli poolt heaks ja väga heaks 27% juhtudest ja halvaks 36% juhtudest, siis korduvklientide puhul hindas kool nende õppeedukust heaks või väga heaks vaid 6% juhtudest ja halvaks või väga halvaks 71% juhtudest. Komisjoni ühekordsetest klientidest 29% puhul hindas kool nende käitumist heaks või väga heaks ning 30% juhtudest halvaks või väga halvaks
Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmused. Eri ajastuil ja paikkonnis on käitumisnormid ja reeglid olnud õige erisugused. Eristatakse tahtelist (sihipärast ja teadlikku) ja impulsiivset käitumist (hetkeajendist või emotsioonist johtuvat), verbaalset (avaldub sõnalistes väidetes, hinnanguis) ja reaalset (avaldub tegudes). Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1
Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus. Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub kujukalt Spinoza tunnetusteooria ratsionalism. Vastandades mõlemad intellektuaalse teadmuse liigid meelelisele teadmusele, alahindab Spinoza meelelise teadmuse ja 9 kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi. Ses suhtes on Spinoza ratsionalism teravam, järsem kui Descartes'i ratsionalism ( 2: 163-164).
võiksid astuda surrogaadina või täiendusena laste varjupaik ja lasteaed. Pärastpoole, kui laps kooli astub, ei vabane perekond tema eest hoolitsemisest ega tema kasvatuse juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua, kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras, vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd kutses ja kodus; ilmavaates ja hinnanguis, mis antakse väärtustele, huvides, mida seatakse püüdmiste etteotsa, ajaviites, lõbustustes, harrastustes jne. (Põld 1932). Kodu on personaalsuse kaitseala, mitte teatrilava, kus laps peab õppima tegema nägusid vastavalt vanemate nõudmistele. Kodus peaks igal inimesel olema füüsiline ja vaimne pelgupaik, kus saaks olla, kartmata, et keegi sinna vägisi ,,sisse sõidab".Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks,
" (Russow 1993: 68.) Sellestsamast vaimust on kantud ka eesti ajaloolase Peeter Tarveli kokkuvõte 1936. aasta Eesti Entsüklopeedias. Ühemõtteliselt on ta kirjutanud, et katoliku kirikust oli oma tsentraliseeritud paavstivõimuga ja riikidele pealepandud kõrgete rahaliste maksudega kujunenud arengu tõkestaja. ,,Pealegi oli kat. kirik keskaja lõpul mandunud ja ilmlikustunud ning vaimulik seisus kõlblalt madalamale tasemele langenud." (Tarvel 1936:110.) 1995. aasta Eesti Entsüklopeedia on hinnanguis tagasihoidlikum, sõnastades lühidalt vaid reformatsiooni algimpulsi: reformatsioon johtus kirikliku pärimuse tõlgendamisel tekkinud eriarvamustest, mis taotlesid Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest ja isegi eitasid viimast täielikult. (EE 1995:74). Need lühiülevaated ei ole kaugeltki mitte pädevad uurimaks reformatsiooni sündi ja kulgu, aga annavad mingi üldise pildi ühiskonnas valitsevatest hoiakutest ja selle muutumistest. Sestap nad ka siin on
uurimusest selgus, et ainult kolmandik lahutanud vanemate lastest pidas lahutusjärgset aega raskeks. Ülejäänud täheldasid, et elu muutus kodus palju rahulikumaks. (Kraav, 2001:42) Seega on laste hirm vanemate tervise ja kooselu püsimise pärast pidevaks pinge allikaks. Ehkki sellest meelsamini ei räägita, kannatab suur osa lastest oma perekonnas valitsevate suhete pärast. Just need varjatud mured ja hirmud ilmevad lapse käitumises, tegevuses ja hinnanguis. Kodu, kus laps ei tunne end turvaliselt, ei valmista last ette kohtumiseks raskuste ja probleemidega. Raskused elus on vältimatud, aga laste võime nendega toime tulla on indiviiditi erinevad ja see võime saab samuti alguse kodust. Laps hakkab mõistma, kuidas tuleb teiste inimestega suhelda just vanemate eeskujul. Kuigi paljud tülid lahendatakse rahuliku vestluse teel ja vastastikuiseid järeleandmisi tehes, on siiski tülisid, kus kasutatakse ka
Ühes lastejutus sai väike jänkupoiss kodust välja minnes alati kaasa memme musi, mis hoidis ja kaitses teda. Kas meie märkame oma lapsi sellisel moel kaitsta? Kasvatajaks on kõigepealt armastus, millel nägijad silmad ja leidlik meel, mida elustab huvi ja soe vastuvõtt kujunevast elust. Seda armastust ei õpeta ükski raamat, see kas on meis või ei ole. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombes, korras, juhtmõtteis, mille järgi tegutsetakse, hinnanguis, ja maailmavaateis, ajaviites, huvides, lõbustustes, harrastustes jne. Neid mõjusid ei saa kasvatusest elimineerida. Perekond kannab vastutust selle eest, milleks laps tema mõjuväljas saab. Perekond võib istutada lapsesse palju head, aga võib teha ka palju halba, kirjutab Peeter Põld (1993). Kodu mõju ulatub üle aegade, sest isa ja ema taga on isaisa ja emaema, nende vanemad ja vanavanemad. Nendega koos kogu rahva pärimus, eluviis ja kultuur. Müüdikeeles kõlab
annaabi.ee 
