meieni jõuavad tema jutud Platonilt. Läänefilosoofia isa kuigi ta pole esimene filosoofiline mõtleja, kuid ta mõtleb teistmoodi, nii nagu hakkab ka mõtlema euroopa tsivilisatsioon. Sokrates tegeles peamiselt inimestega vestlemisega ja vaidlemisega. Ta ei võtnud raha oma õpetuse eest, kuid ka ei andnud täpseid vastusi. Ta elas vaeselt ja arvas, et mida vaesem inimene on seda õnnelikum ta on ja et mitte keha ei ole oluline vaid hing. Kõige olulisemaks pidas sokrates hingepuhtust, vooruslikust. Uskus et kui seda säilitada, siis ka sisemiselt haiget ei saa. "teadmine on voorus, tarkus teeb paremaks, iga väide on küsitav, vaieldav ja kaheldav" Aastal 399 mõistetakse Sokrates kohtusse väitega et ta hukutab noorsugu ja teotab jumalaid. Toimus hääletus ja ta mõisteti surma. Viimane õhtu sõpradega, sõbrad korraldasid põgenemise aga sokrates keeldus. Temast sai märter, kes läks oma õpetuste nimel surma. Filosoofia tähendab " fileo " ja "sophia"
oli kurb, kuna ta tütar Talle sai kõige kallimaks Persephone pidi inimeseks maailmas minema kaasaks Hippolytos. Artemise Hadesele ning armastus ta vastu oli seetõttu ei näeks sügav, karske ja õelik, Demeter teda üldse. ning noormehe Zeus lubas armastus jumalanna Persephonel oma ema vastu oli täis ausust, külastada kuus kuud jumaldamist ja aastas. hingepuhtust. Demeter Artemis http://www.hkhk.edu.ee/teravili/Demeter.jpg http://paulkiritsis.net/web/wp- content/uploads/2011/11/tumblr_lmimymSH2a1qjorza.jpg Hephaistos ja Ares Hephaistos oli töökas tulejumal, kes tegi tööd ja oli rõõmus töötamisest ja Ares oli verehimuline sellest, kui oli tööd sõjajumal, kes tahtis
põhialuseid. Meile kõigile meeldib elada teadmises, et oleme õilsad ja õiglased, teame ja teeme vaid ainuõigeid asju ja käitume alati vastavalt oma tõekspidamisetele. Ainuüksi ühe sündmuse või olukorra üdini aus analüüs võib hingesopist välja tuua sellist mustust, et hingerahu on kõigutatud mitmeks päevaks. Mis aga juhtuks ühe inimesega, kui selgub, et kogu tema elu on üles ehitatud valedele? Loomulikult on meelevaldne võrrelda igapäevaelu hingepuhtust igapäevaelu teadmistepuhtusega. Samas aga ei saa mõtiskleda teadmiste põhialustest vaid teoreetiliste teadmiste põhjal. "Muidugi olen ma saanud kõik, mida olen senini pidanud läbinisti tõeseks, kas meeltest või meelte kaudu, neid aga olen ma mõnikord tabanud pettuselt, ja elutarkus ütleb, et kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada." (II;1643) Sellise väiteni võib jõuda vaid kõigist muredest vaba vaimuga filosoof
osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. 2.5 Unenägude seletused Loomad tähistavad meie loomulikku viastlikku ja loomalikku olemist. Saarelt leides unenäos võib see tähendada, et vajate üksindust ja rahu. Imik võib tähendada uut algust. Koletise ilmumine meie unenägudes on põhjustatud allasurutud tunnetest, hirmudest ja muredest. Ingel sümboliseerib hingepuhtust ja headust. Haiglat nähes peaks rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele. Auto sümboliseerib tavaliselt ise ennast. Kui olla ise juht, võib see sümboliseerida, et vastutate oma elu eest. Kui juhib keegi teine, võib see viidata, et lasete teistel oma elu juhtida või sültute teistest liiga palju. Surm sümboliseerib uut algust lasete vanal minna ning valmistute millegi uue alustamiseks. Õnnetused võivad paljastada hirmu viga saada. Liiklusavarii sattumine võib tähendada hirmu
Roomas maalib Leonardo oma viimase suure pildi. Keegi ei tellinud seda temalt ega saanud ega ostnud seda endale tema eluajal. Küllap on see pilt vana mehe monoloog iseendaga. Pimeduses on nähtav pooleldi paljas inimene, raske on mõista, kas see on mees või naine, ta ainult kutsub endaga kaasa ja proovib mähida vaatajat enda saladusse. Parem käsi sihib ülemist maali serva, vasak käsi on rinnal, hoiab käes risti ja samuti sihib maali serva poole. Temas on ilus, füüsilist meelelisust ja hingepuhtust, aga ka tundmatut nähtust ja müsteeriumit kõike, mis Leonardot eluajal on ahvatlenud. Kujutatut on "Ristija Johannest" (1513-16, Louvre, Pariis), ent see kuju on pigem paganlik jumalus kui pühak. Leonardo tegi ka teadlasetööd. Pidevalt mõtles ta välja midagi uut, leiutas sõjamasinaid, jalgratta, töötas välja vana eeskujuliku linna plaani oma kokkupandavate majadega ja kirjutas uurimustöö veest. 2.mail 1519 suri Leonardo da Vinci oma armsa õpilase Francesco Melzi käte vahel
Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud. Temas oli nii ilu kui ka füüsilist meelelisust, hingepuhtust. Lõpuks polnud Leonardo võistlejaks enam ei Michelangelo ega Raffael, vaid tühine sakslane tema töökojas. Kui ta kirjutas oma luuletuse inimsoo hukkumisest läks tal silme ees häguseks. Ta langes oimetuna põrandale. Esimest korda pidi ta endale arsti kutsuma. Ta pihib päevikule: ,,Medicid mu lõid ja Medicid mu hävitasid." Leonardo lahkub Igavesest Roomast. ,,Olen õppinud elama, olen õppinud surema" Leonardol oli kaks suurt eelist
Ta ütles, et Piibli käsk armastada, mitte tasuda kurjale kurjaga ei välista sõda või tapmist. Ei välista sellepärast, et tema sõnul voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus (kristluse pööramine sissepoole, rõhutas mitte väliseid tegusid vaid inimese südame ja kavatsuste puhtust). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises, mitte maapealse elu päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada (hingepuhtust vooruslikkust). Omavoliline vägivalla kasutamine, isegi enesekaitseks, on väär, sest meid panevad liikuma ihad ja tungid, mis viivad patule. Isegi, kui seadus lubab ennast kaitsta, siis kristlasele ei ole see kohane, see on patt. Ta ütleb ka, et sõjas ei seisne kurjus mitte selles, et inimesed surevad, vaid patustes soovides, ihades ja tungides, mida inimesed sealjuures tunnevad, olenemata sellest, kas kavatsetu õnnestub või mitte (paralleel abielu
Nende najal õpime tundma tolleaegset Kreeka elu. Sõnastusstiilis leidub palju rahvaluulepäraseid elemente, mida autor on rikastanud ja edasi arendanud. Milles on siis nende tähtteoste püsiva võlu saladus? Meile on lähedane Homerose armastus elu ja inimese vastu, tema otsustavus inimõnne nimel kas või jumalatega võitlusse astuda. Homeros ülistas inimeses neidsamu omadusi, mida asutame meiegi – vaimset ja füüsilist ilu ning hingepuhtust. Kõrgelt hinnatakse eepostes inimesi liitvat sõprust ja taunitakse neid lahutavat vaenu ning selle kõige õudsemat avaldust – sõda. Selleski on antiikaja lauliku mõtted meile lähedased. 1. Defineeri mõisted: matriarhaalne ühiskond, kükloop, eepos. 2. Mis tingis Kreeka killustatuse? 3. Miks võib väita, et Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon oli matriarhaalne? 4. Nimeta mionoilise tsivilisatsiooni tunnuseid. 5. Millest rääkisid Mükeene kangelaslaulud? 6
alandlikkusega, kustumatu iha vabaduse järele. See määrab ka Tiina eluideaalid, julge ja trotsliku vastuhaku orjusele ja orjameelsusele. Tiina karakteri sügavam tähendus peitub selles, et pikim ja raskemgi orjus ei suuda inimestes lämmatada vabaduseiha. Tunnetades mõisaorjust kui paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust, tundemaailma rikkust, tahtekindlust, temperamenti, veendumusi ja loomuse ilu ei suuda tammarulased mõista ega hinnata, kartes pigem seda-teda. Tiina mõjul hakkab Tammaru perepoeg Margus kahtlema peretõdedes ja kaitsma isegi Tiinat laimujuttude eest, kuid ei mõista Tiinat lõpuni ja võib-olla ka ei ole kindel tammarulaste tõekspidamiste ebaõigluses. Uhkena, alistamatuna hukkub Tiina orjameelsuse, vaimupimeduse ja sotsiaalse julmuse ohvrina. Pime vanaema hakkab
annaabi.ee 
