tõstab vererõhku jne. Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine. Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab. Hingamise regulatsioon: Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma. Hingamisregulatsioon- neuraalne (närvisüsteemi kaudu) Retseptor-tundenärv-piklikaju-liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased. Südame töö regulatsioon: Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Neuraalne regulatsioon. Südame töö regulatsiooni mõjutavad adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon: Organism saab suurema osa energiast glükoosi lagundades. Glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi. Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest.
IV Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. V Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus süsihappegaasi sisalduse järgi veres. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. *Hingamine ja selle regulatsioon toimuvad automaatselt. *Vere süsihappegaasi sisaldus on suurenenud ja vere pH on langenud. *Signaal liigub hingamiskeskusesse. *Hingamiskeskusest signaal: a)kopsudesse, et suureneks hingamissagedus, b)südamesse, et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? SISSEHINGAMISEL *kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, *diafragma kuppel lameneb, rindkere suureneb, *atmosfääriõhk liigub kopsudesse. VÄLJAHINGAMISEL - *roided langevad, *diafragma
3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. - automaatselt - toimub veres oleva süsihappegaasi ja vere pH langemise tõttu - signaal liigub hingamiskeskusesse (ajju) - hingamiskeskusest saadetakse signaal kopsudesse (et suureneks hingamissagedus ja sügavus) ja südamesse (et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali) Tahtlik hingamise regulatsioon: - hinge kinni hoides, lauldes, rääkides jne - vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku
10) Kuidas toimub hingamise regulatsioon, veresuhkrusisalduse regulatsioon, vee ja soolade regulatsioon, termoregulatsioon? Hingamise regulatsioon- Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal piimhape sisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe konsentratsiooni suurenemine veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude töö intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapniku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Veresuhkrusisalduse regulatsioon- Rakud vajavad pidevalt glükoosi. Glükoos jõuab verre süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel(varupolüsahhariid maksas ja lihastes) ja glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest(rasvu ja valke lagundades). Veresuhkru tase tõuseb ja püsib kõrgem 2 tundi pärast sööki
verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab
hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse. Südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - adrenaliin, hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele - jäsemete liigutamine, arvatakse, et jäsemetes olevad pingeretseptorite
põhjustab hingamise rütmilisuse. Hingamiskeskuse seisundi reflektoorne regulatsioon. Siin etendavad tähtsat rolli kopsude retseptorid. Sissehingamisel venivad kopsud suuremaks, mis ärritab kopsukoes paiknevaid uitnärvi lõpmeid. Retseptorites tekkinud erutus kandub mööda uitnärvi edasi hingamiskeskusesse ja põhjustab väljahingamisosa erutuse ja ühtlasi sissehingamisosa pidurduse. Selle tagajärjel lakkab impulsside vool hingamiskeskusest seljaajju ja algab väljahingamine. Väljahingamise ajal langeb kopsukude kokku, kopsu retseptorid ei erutu, retseptoritelt ei tule hingamiskeskusesse närviimpulsse tekib väljahingamisosa pidurdus. Samal ajal sissehingamisosa erutub ja algab sissehingamine. Hingamiskeskuse seisundi humoraalne regulatsioon. Siin etendab tähtsat rolli veres olev süsihappegaas. Süsihappegaas on hingamiskeskuse spetsiifiline ärritaja. Kui
alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena hingame kiiremini ja sügavamalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Suureneb südame löögisagedus ja vereringe kannab rohkem hapnikku organismi laiali, süsihappegaasi organismist välja. 27. Milline on seos väsimuse ja hingamisrütmi vahel treeningul? Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid
Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena hingame kiiremini ja sügavamalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Suureneb südame löögisagedus ja vereringe kannab rohkem hapnikku organismi laiali, süsihappegaasi organismist välja. 27. Milline on seos väsimuse ja hingamisrütmi vahel treeningul? Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 28
Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Kui vere CO 2 sisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - Adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. - Jäsemete liigutamine. - Vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon
väljahingamine. Sissehingamine. Kõik gaasid ja gaasidesegud on omadus liikuda alati kõrgemarõhu poolt madalama rõhu suunas. Selleks et õhk väliskeskonnast kopsudesse jõuab, tuleb tekitada olukord et rõhk väliskeskonnast olen kõrgem. Sissehingamislihased peavad kokkutõmbuma. Rindkeremaht suureneb. Rõhk rindkere sees langeb. Rõhk mis väljas on liigub madalama rõhu suunas. Väljahingamine. Passiivne tegevus. Hingamiskeskusest tuleb impulss. Automatismi võime. Lihased lõõgastuvad, roided oma raskuse toimel vajuvad algelisesse tagasi. Sügavamalt hingates tuleb abi võtta sisse ja väljahingamislihased. Kopsudeventilatsioon on õhuhulk mis käib kopsudest läbi 1min jooksul. Kaks näitajat. 1Hingamismahust korruatatakse hingamisagedusega. Me ei hinga täpselt sama palju sisse kui me hingame välja. Organism tarbib natuke rohkem hapnikku kui eritub süsihappegaasi. Hingame rohkem sisse ja välja vähem. Surnud ruum
Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse (CO2) alusel. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasi- ja piimahappesisaldus. Mõlema ühendi suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses olevad kemoretseptorid on väga tundlikud vere CO2 suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni – hingame sügavamalt ja intensiivsemalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusse. Puhkuseseisundis lööb inimese süda umbes 75x minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 x minutis. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid adrenaliin (eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele), jäsemete liigutamine ning vererõhk. Veresuhkrusisalduse kontroll
kui kudede kapilaarides. Süsihappegaasi transporditakse peamiselt süsihappe naatrium- ja kaaliumisooladena. Süsihappegaasi transporditakse puhversüsteemidega. Üks väike osa süsihappegaasi lahustub veres. 24. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Hingamise kohanemine organismi vajadustele tagatakse hingamiskeskuse mõjutamisega neurohumoraalsel teel. Kopsude ventilatsioon võib kasvada või väheneda, olenevalt hingamiskeskusest läbivoolava vere keemilisest koostisest ( humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes. Hingamist reguleeriv keskus asub piklik ajus. Keskus jaguneb kaheks: sisse- ja väljahingamiskeskus (vasak pool innerveerib vasakut kopsu ja parem pool paremat kopsu). Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda
annaabi.ee 
