x On näiteks iiveldus Pulsi defitsiidiks loetakse vahet... Valige üks või mitu: lk 6 Südame rütmi ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame rütmi ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel x Südame löögisageduse ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame löögisageduse ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel Normaalsete hingamiskahinate hulka kuuluvad... Valige üks või mitu: lk 9 Bronhovesikulaarne hingamiskahin x Vesikulaarne hingamiskahin Pueriilne hingamiskahin x Bronhiaalne hingamiskahin Lasegue katsuga uuritakse... Valige üks või mitu lk 30 Nimmevalu esinemist x Radikulopaatia esinemist Meningeaalärritusnähtude olemasolu Ekstrapüramidaalnähtude olemasolu Mis on arstlik diagnoos? Valige üks Alk2 x Lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta Lühike otsus haige seisundi ja ravi kohta Lühike otsus haige seisundi ja prognoosi kohta
U Auskultatsioonil Vaatlus Rö kopsud Perkussioonil Auskultatsioon Veri SR Muutused EKG-s, u kiuned, räginad, vaadikujuline hüpertransparentsed karbikõla; nõrgenenud kiirenenud, Lk PaO2 langeb alla 85, r karenenud rindkere hiljem, , diafragmakuplid Auskultatsioonil hingamiskahin, tõusnud, CRV Rö, i hingamiskahin või hingamisel osalevad lamenenud rohkesti kiuneid, pikenenud tõusnud. angiopulmonigraafi n normaalne roietevahelised vilinaid, eriti ekspiirium, kiuned, Röga gr- või gr+ a, isotoopuuring g hingamiskahin
nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja
-sageli on kergem taluda haigust, kui ei pea loobuma tööst SUREMINE 3 HINGAMISELUNDKONNA HAIGUSED Uurimismeetodid kopsuhaiguste korral Auskulteerimine Kuuleme kopsus tekkinud helisid. Kopsu kuulatletakse eest, tagant , külgedelt Tehakse kindlaks hingamiskahina tüüp Hingamiskahina tugevus Hingamiskahinate olemasolu ja asukoht Normaalne hingamiskahin (vesikulaarne hingamiskahin) peaaegu hääletu, mis meenutab "F" tähte. Enne kuulatlemist patsient köhatab, et suurtes hingamisteedes ei oleks lima Väljahingamiskahin on vaiksem ja lühiajalisem kui sissehingamiskahin Hingamiskahinat muudavad haigused: Astma KOK Kopsuturse Kopsupõletik Kopsuhaiguste diagnostika Visualiseerivad meetodid
Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv. Trachea asub tag mediastinumis, ees sternum, taga oesophagus.Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline. Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves. hingamiskahin- õhuliikumine hingamisteedes hingamise ajal, surnud ruum- hingamisteede osa kus gaasivah ei toimu e ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub
näeme, et tegelikult lõigatakse intubatsioonitoru alles pärast intubatsioonitoru fikseerimist(Weilitz 1991) Kuigi arst paigaldab intubatsioontoru ja kontrollib koheselt peale intubatsiooni intubatsioonitoru õige sügavuse on tähtis, et õed teaksid intubatsioonitoru asukoha kontrollimise põhimõtteid. Intubatsioonitoru on õiges asendis kui lapse rindkere liigub mõlemalt poolt ühtlases rütmis ja auskulteerimisel on hingamiskahin kuulda mõlemas kopsus. Raske intubatsiooni jaoks on turule tulnud uued Microcuff intubatsioonitorud, kus igale intubatsioonitorule on märgitud must joon, mis peaks jääma intubatsioonil hingamisteede kitsaimasse kohta. See on mugav intubatsiooni sooritajale, kes saab jälgida musta joont ja puudub oht, et intubatsioonitoru paigutatakse liialt sgavale (Weiss jt 2005, Lau jt 2006). Peale arsti poolt sooritatud intubatsiooni ja intubatsioonitoru asukoha kontrollimist on õe
Higistamine Torked haiges küljes, eelistab lamada haigel küljel. Tekib köha, mis algul on kuiv, kuid järgnevatel päevadel hakkab erituma ka röga (pruunikas-punane ehk roostekarva, hiljem kollakas, mädasegune). Südamelöögisageduse suurenemine. Mõnevõrra võib langeda vererõhk. Koputluskõla lühenenud (tume kõla). Auskultatsioonil krepitatsioonid, mis vahepeal kaovad ja tekib bronhiaalne hingamiskahin ning seejärel uuesti krepitatsioonid. Veres: SR kiirenemine, leukotsütoos, tugev nihe vasakule. C-reaktiivne valk tõuseb seerumis. Röntgenis: sagara homogeenne varjustus. Rinnavärin positiivne haigel poolel Võib mõnikord kulgeda ka atüüpiliselt. Haiguse kulg on keskmiselt 4 nädalat. Koldeline kopsupõletik Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik. Tegemist on ühe või mitme väikese põletikukoldega ühepoolselt või kahepoolselt
· Kopsupõletikuga kaasneb sageli ka kelmete haaratus pleuropneumoonia. Pleuriidi puhune kliiniline ja auskultatoorne leid sõltuv põletiku iseloomust: 1. kuiv pleuriit väga valusad hingamisliigutused pleuralestmete omavahelisest hõõrdumisest, kuulda kare kahin 2. eksudatiivne pleuriit vedeliku olemasolul pleuralestmete hõõrdumist ei toimu valu puudub. Hingamishäired enamväljendunud, kuulatlusel hingamiskahin nõrk või puudub. PNEUMOONIATE VORMID Pneumonia aspiratoria aspiratsioonipneumoonia, toidu või mõne muu võõraine sissehingamisest tekkinud pneumoonia (algselt keemiline kahjustus) Pneumonia interstitialis pneumoniit, kopsupõletik, millele on omased väikesed laialtlevinud põletikukolded kopsukoes. Pneumonia lobaris sagarapneumoonia, põletikulised muutused jäävad kopsusagara piiridesse. Krupoosne pneumoonia, hobuste kontagioosne pneumoonia
Naha temperatuur: jahe – soe – kuum? Kael-kukal Trahhea: keskjoonel? Kaelaveenid: täitunud? Lülisamba kaelaosa trauma tunnused (tunda pinge, näha deformatsioon – kõverdumine vm)? 218 Rindkere Vaatlus Rindkere vigastamata, sümmeetriline? Välised vigastused? Paradoksaalse liikumise olemasolu hingamisel? Auskultatsioon Kas on olemas hingamiskahin? Mõlemal pool ühesugune? Palpatsioon Kas on valusid? Deformatsioonid, ebastabiilsused? Krepitatsioon (naksumine)? Subkutaanne emfüseem (krudin)? Kui pärast nende andmete kogumist selgub, et patsiendi elu ei ole vahetult ohus, võib koguda anamneesi ja paralleelselt sellega uurida kogu keha.
annaabi.ee 
