-dokumentide loetelust -arhivaalide loetelust. Avalike arhivaalide hävitamiseks esitab arhiivimoodustaja avalikule arhiivile, kelle arhiivi järelvalve alla ta kuulub, järgmised dokumendid: -avalduse 9 -hävitamisakti kavandi -organisatsiooni põhimääruse/põhikirja -dokumentide loetelu -arhivaalide loetelu. Avalikku arhivaali võib eraldada hävitamiseks ainult avalikku arhiivi poolt läbiviidud hindamise tulemuse. Hindamistulemuse kohta vormistab arhiiviasutus hindamisotsuse, lähtudes arhivaali arhiiviväärtuse olemasolust või selle puudumisest. Hindamisotsuse ärakirja esitab arhiiv hävitamist taotlenud organisatsioonile. Eraõiguslikud juriidilised isikud, kes ei kuulu arhiivijärelvalve alla, teostavad ise arhivaalide hindamist. Eraarhivaale võib hävitada ainult omaniku loal. Avalik arhiiv vormistab hindamisotsuse ühe kuu jooksul ja saadab selle ärakirja organisatsioonile. Seejärel koostatakse hävitamisakt.
xxxxx RISKID MAJANDUSES Essee majandusalustes Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5)
sari, mille pealkiri on muutunud, tähistatakse vastava märkega (NÄITEKS sarja Raamatute laoarvestuse dokumendid puhul – kuni 2009. aastani kandis sari nime Raamatute saatelehed). Suletud liigitusüksuste (funktsioonide, sarjade) tähiseid uuesti ei kasutata. Dokumentide loetelu tuleb ajakohastada ka siis, kui avalik arhiiv on läbi viinud hin- damise. Asutus märgib hindamise tulemusena dokumendisarja kohta langetatud ot- suse oma dokumentide loetellu koos viitega hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale. Tähtis on, et nii hindamisotsuse tulemus (otsuse tähis) kui ka alus (hindamisotsuse number ja kuupäev) oleksid üheselt arusaadavad ja selgelt tuvastatavad.22 Kui muudatused asutuse ülesannetes, struktuuris või dokumenti de haldamisel on ulatuslikud, töötab asutus välja uue dokumentide loetelu. 22 Täpsemalt eelhindamisest je selle käigus omistatavatest otsustest vaata rahvusarhiivi juhisest
*dok. säilitamine *dok. säilitamine ja arhiveerimine 109.Mis dokument on arhiivi ohuplaan, mis tegevusi analüüsitakse ohupaani koostamisel mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid. Analüüsitakse arhivaalide kaitset, päästmise ja taastamise meetmeid hädaolukordades, tagajärgede likvideerimist. 110.Mida tähendab arhivaalide eraldamine? on protseduur mille käigus asutus märatseb hävitamisele kuuluvad arhivaalid ning lubava hindamisotsuse olemasolul teostab nende otsuse. 111.Mis andmeid sisaldab saabumismärge? autuse nime, kuhu dokument saabub saabumise kuupäeva registriindeksit 112.Oranisatsiooni tegevus on dokumenteeritud, kui asutuse tegevuse kohta on loodud piisavalt dokumente ja neid hoitakse alal kehtestatud 113.Mõisted ,,märgukiri" ja ,,selgitustaotlus" selgitab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust 114.Mis andmeid sisaldab arhivaalide loetelu, miks seda dokumenti vaja on?
Dokumendi säilitustähtaeg vastab dokumendisarjale kehtestatud säilitustähtajale, mis määratakse · aastates (7 aastat) · tähtajana, mis on seotud kindla sündmuse toimumisega · alatisena. Alatine säilitustähtaeg dokumentide loetelus kajastab asutuse väärtushinnangut ühe või teise dokumendiliigi säilitusväärtusele, kujunedes niiviisi arhiiviväärtuse andmise eeletapiks. Avalik arhiiv arvestab loetelus näidatud säilitustähtaegu hindamisotsuse tegemisel ning arhivaalide valikul alatisele säilitamisele. Avaliku arhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaale ei hävitata kunagi, vaid antakse kehtiva korra kohaselt avalikku arhiivi. Arhiivihalduse kergendamiseks on otstarbekas võimalikult piirata kasutatavate säilitustähtaegade arvu. Säilitustähtaja kehtestamisel tuleb arvestada, et väga suure juurdekasvuga dokumendiliigid (kirjad)
sobivad tema (hindaja) ootustega (näiteks töötaja toimetuleku, kompetentsuse vms. osas). · Hindamist võib mõjutada ka järgnevuse efekt - tulemusi hakkab mõjutama eelmine intervjuu. Näiteks kui eelmine hinnatav oli nõr,k võib temale järgnev intervjueeritav saada teenimatult kõrge hinde. · Sageli ei saa intervjueerijad üle esmasest muljest, mille intervjueeritav neile on jätnud. Sellisel juhul laseb hindamisotsuse tegija ennast mõjutada esmasest kogemusest ka siis kui sellele järgnenud kokkupuuted peaksid tegelikult tema ettekujutust muutma. Intervjueeritavasse suhtumisest tulenevad vead · Sümpaatia/Antipaatia Enda sarnaseid peetakse sümpaatsemateks. Näiteks need kes on samaealised, samade huvidega, haridusega vms. · Hierarhia efekt - Kõrgemal hierarhiaastmel, samuti kõrgema sotsiaalse staatusega olevaid hinnatakse positiivsemalt.
Üldised põhimõtted ja nõuded arhiivi ettevalmistamiseks avalikku arhiivi üleandmiseks kehtivad ühtviisi nii paber- kui digitaaldokumentide kohta, erinevad on tehnilised võimalused ja vajadused nende realiseerimisel. Kui asutuse dokumendihaldus on korraldatud õigusaktide ja asjaajamise hea tava alusel, tuleb enne arhiivi üleandmist: · taotleda avalikult arhiivilt arhivaalide hindamist või veenduda hindamisotsuse olemasolus; · koostada arhiiviskeem lähtudes tegelikult ladestunud ja arhiiviväärtuslikeks hinnatud sarjadest; · korrastada ja kirjeldada arhiiv arhiivieeskirja nõuetele vastavalt; · koondada arhiivimoodustaja ning arhiivi ja tema koostisosade kirjeldused arhiivinimistusse. Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel
annaabi.ee 
