kasvama või kahanema. Sarnaselt võib keskmisi kulusid võrrelda eri projektide juures ning riiklike või rahvusvaheliste keskmistega. Väljundite hindamisel kasutatakse samuti aruandlust ning vajadusel intervjuusid asjaosalistega. Otsesed eesmärgid Hinnatakse projekti eesmärkide saavutamise määra. Kui projekti eesmärke ei saavutatud, peab hindaja analüüsima, kas põhjuseks olid puudujäägid elluviimisel, vead projekti kavandamisel või eelduste mitteteostumine. Peale aruandluse tuleb hindajal kasutada ka intervjuusid, statistikat ning olemasolevaid uuringuid. Finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus Analüüsitakse, kas kasusaajal on piisavad finantsilised võimalused, piisavad oskused ja piisav inimressurss projekti poolt saavutatud muutuste elushoidmiseks. Üldised eesmärgid Kuna iga projekt on tavaliselt laiema programmi osa teatud piirkonnas või sektoris, viiakse üldise eesmärgi hindamine tavaliselt läbi kogu piirkonna või sektori üldise arengu analüüsina
Selles käidukava punktis tuleb näidata, kes tohivad teha lülitusi, kes pingealuseid töid, kes on tööjuhtijad. Sobiv oleks siin näidata täiendõppe plaan ning kui tihti ja millal toimub teadmiste kontroll, kes teadmiste kontrolli teostavad ja milline dokument tõendab kontrolli läbimist. Majandus- ja kommunikat-siooniminisri määruse kohaselt tohib oma alluvate elektriohuteadlikkust kontrollida käidukorraldaja. Viimase puudumisel tuleb teadmisi lasta kontrollida isiku hindajal-tõendajal. Siin ei tohiks segi ajada tava- elektriku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja käidukorraldaja (või elektritööde juhi) pädevuseksameid. Dokumentatsioon Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadavad hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja kõik muud vajalikud dokumendid. Nende hulka kuuluvad ka jaotuskilpide tegelikkusele vastavate skeemide koopiad. Käidukava selles
usaldusväärsust. Patton on kvalitatiivse meetodi kasutamist kirjeldades väitnud, et kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodiga andmete saamise eesmärgid on erinevad ja samas ka üksteist täiendavad. Kui standardiseeritud meetoditega luuakse mitmesuguseid kokkuvõtteid ja üldistusi, siis jutustavad kommentaarid küsimustele esitavad tavaliselt millegi selgitusi, tähendusi ja uusi ideid. Kvalitatiivsed meetodid võimaldavad hindajal uurida valitud küsimusi, juhtumeid ja sündmusi sügavuti ja detailselt. Kvalitatiivsed meetodid toodavad rikkalikult detailseid andmeid palju väiksema inimeste ja juhtumite arvu korral (Patton 2003:13-27). Kvantitatiivse lähenemise eeliseks on võimalus mõõta suure hulga inimeste reaktsioone limiteeritud küsimuste asetuse korral, mis muudab seeläbi kergemaks andmete statistilise töötlemise ja võrdlemise (Neuman 2003:178-181).
Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele: Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused pigem üldisemad. Ei tohiks omavahel kattuda Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus ehk selle üheselt juba ära vastata Miks on uurimisküsimused olulised? Neist sõltub: Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne Uurimismeetod andmekogumismeetod
aruteludesse? (jääb ebahuvitavaks) • Kui lisada, küsimus: “Miks teatud aruteludesse tudengeid ei kaasatud?” - palju huvitavam. Põhilised ja alauurimisküsimused • Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, • Alauurimisküsimused – näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. • Alauurimisküsimused peavad seostuma põhilise uurimisküsimusega ja seda justkui täiendama. • Veel nõudeid alauurimisküsimustele: – Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused – pigem üldisemad. – Ei tohiks omavahel kattuda – Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus – ehk selle üheselt juba ära vastata • Alauurimisküsimusi BA-töös mitte üle 6-7! Miks on uurimisküsimused olulised?
Tõlkeid on hindaja sisekaemuse alusel alati hinnatud ja praegugi võib tõlketeoste arvustustest lugeda kvantifitseeri- mata ja mittekontrollitavaid väiteid stiilis „tõlge on üldiselt kohmakas”, „tõlge on üldiselt ladus” või „tõlge vajanuks toimetamist”. Niimoodi määratletuna on kvaliteet äärmiselt subjektiivne. Seda peetakse sihtteksti omaduseks, kuid nagu eelduste peatükis nägime, on see sarnaselt tähendusega pigem ikka hindajate omadus. Igal hindajal on sama teksti kvaliteedi kohta oma arvamus ja need arvamused on omavahel sageli lausa vastandlikud: • tõlge peab edasi andma originaali sõnad, • tõlge peab edasi andma originaali mõtte, • tõlge peab kõlama kui originaal, • tõlge peab kõlama kui tõlge, • tõlkes peab kajastuma originaali stiil, • tõlkes peab kajastuma tõlkija stiil, • tõlkes tuleb säilitada originaali ajastu hõng,
Sel põhjusel on soovitatav analüüsida ja hinnata pakkumiste kvalitatiivseid kriteeriume koos töökaaslastega. Kui pakkumiste kõrval hakkab laekuma järjest rohkem informatsiooni ka võimalike tarnija- ettevõtete ning nende kontakt- ja võtmeisikute kohta, tekib pakkumiste hindajal palju täiendavat informatsiooni võimalike hankijate suuruse, maine, suutlikkuse, töötajate jms kohta. Pärast potent- siaalsete tarnijate esindajatega kohtumist hakkab mängima üha enam rolli isiklik sümpaatia, mis võib hakata mõjutama tarnija valiku protsessi ebasoovitavas suunas.
annaabi.ee 
