Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest ,hüpokotüülist , idupungast ja idujuurest. Idulehtede arvust sõltuvalt eristatakse kaht katteseemnetaimede klassi -- üheidulehelised ning kaheidulehelised. Üheidulehelisuse teke on katteseemnetaimede evolutsioonilise morfoloogia üheks põhiküsimuseks, millele on pühendatud hulgaliselt spetsiaalseid uurimusi. Paljasseemnetaimedel on idulehti ühest kaheksateistkümneni .
Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune kohvioakujuline intraperitoneaalne elund vasakul ülakõhus (mao taga ja neerust kõrgemal),- nõgusa külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on ümbritsetud sidekoest kapsliga, millest lähtuvad trabeekulid, trabeekulite vahel paikneb pulp – põrna lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e. tüümus (thymus):
- vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh selle all ülalpool: kopsuarter
et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina
- facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR - margo medialis – nõgus - neeruvärat viib neeruurkesse – sinus renalis Hilum renale – eest tahapoole läbivad VAU (vena renalis, arteria - täidavad neerukarikad + neeruvaagen + veresooned + rasvkude renalis ja ureter) - urget ümbritseb paksuseinalise kotina neeruparenhüüm – säsi ja koor - extremitas superior – laiem Neerusäsi – medulla renalis
- diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 - lisalõhe fissura horizontalis Kopsuvärat hilum pulmonis paremal kopsul - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: fissura obliqua'st IV roide kõrgusel rinnakuni peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid VERESOONED - Vasak kops: Pulmonaalringe
sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu (embryo) on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest (cotyledones), hüpokotüülist (hypocotylus), idupungast (plumula) ja idujuurest (radicula). Okaspuudel esineb idu basaalses osas veel ühe- või mitmerakuline moodustis -- suspensor (suspensor), mille abil idu kinnitub lootekoti külge ja saab emataimelt toitaineid. Idulehtede arvust sõltuvalt eristatakse kaht katteseemnetaimede klassi -- üheidulehelised (Liliopsida ehk
annaabi.ee 
