iseloomulikud tunnused. Alzheimeri tõve korral esinevad peaajus sellised muutused, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsusue raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid ehk avaldumine Haigus algab tavaliselt mäluhäiretega: tüüpilistel juhtudel ei suudeta uut informatsiooni omandada , säilitada ega reprodutseerida. Hilisstaadiumis võib kaduma minna ka varem omandatud informatsioon. Kõige iseloomulikumad on kõnehäired: sõnavara vähenemine, kõnest arusaamise häire ja vale sõnakasutus. Iseloomulikud sümptomid on ka raskused planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning võimetus ära tunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute ja komplekssete ülesannete täitmine. Kognitiivse defitsiidi kujunemisele võivad eelneda käitumis- ja psüühikahäired
• Emissioonudu on tähtedevahelise gaasi pilv, mis ise kiirgab valgust • Emissioonudusid eristatakse peegeldavatest ududest, mis ainult peegeldavad tähtede valgust • Emissiooniudude kiirguse energiaallikas on tavaliselt ühelt või mitmelt läheduses asuvalt kuumalt tähelt pärinevad suure energiaga footonid. Need ultraviolettkiirgustkiirgavad tähed ei pruugi olla silmaga nähtavad planetaarudu • Planetaarudu koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest • Nimetus tuleb sellest, et nad paistavad teleskoobis enamasti ümmargused ja rohekad nagu kauged hiidplaneedid • Planetaarudud eksisteerivad tavaliselt ainult mõnikümmend tuhat aastat. • Galaktikas on teada umbes 1500 • Teistes galaktikates on planetaarudud mõnikord ainsad vaadeldavad objektid, millest saab piisavalt informatsiooni, et teha mingeid järeldusi keemilise koostise kohta • Mõned on kerakujulised
Algstaadiumis ei anna retinopaatia mingisuguseid sümptoome. Taustaretinopaatia sümptomid ei teki alati, hägune nägemine, eriti siis, kui on vaja vaadata lähedale. Võib olla ka raskusi pimedas nägemisega. Proliferatiivses staadiumis tekivad sümptoomid juba kindlasti. Väikesed lisaveresooned, mis retinopaatia puhul võrkkesta peale tekivad, võivad lõhkeda ning siis näeb inimene hõljuvaid musti veretäpikesi. Hiljem veritsus, mis moodustab silma justkui kardina. Hilisstaadiumis tekib pikkamööda suurem nägemishäire või isegi pimedus. (Jugaste 1994) Diagnoosimine Nägemisteravuse uurimine - spetsiaalsete tabelite abil. Oftalmoskoopia - meetod, mille abil uuritakse silma sisemust, antud juhul võrkkesta. Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab. Tonomeetria - meetod, mille abil mõõdetakse silmasisest rõhku. Diabeedi tüsistusena võib tekkida glaukoom ehk silma suurenenud siserõhk
See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo. Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismi väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud lämmastiku kogust. Selline olukord on tüüpiline nälgimise või valguvaese dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis. Valkude bioloogiline väärtus bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõikiaminohappeid + asendamatud aminohapped. Need olemas enamikes loomsetest valkudes (piim, muna, kala jne) Mittetäisväärtuslikud valgud sisaladavad asendatavaid aminohappeid Absoluutse taimetoitluse korral tekib organismis puudus asendamatutest aminohapetest ja osadest vitamiinidest.
(Vt joonis 3) Sageli järgneb sellele mõne päeva või nädala jooksul äkiliselt tekkiv suurem veritsus. Veri voolab klaaskeha sisse ja moodustab silma justkui kardina, nii et inimene läbi selle ei näe. Raskematel juhtudel on inimene võimeline eristama vaid 11 valgust. Sellise verevalumi kadumine võib võtta aega mõne päeva kuni mõne aasta. Võib juhtuda, et see ei kaogi. Enamasti tekivad sellised verevalumid magamise ajal. Hilisstaadiumis tekib pikkamööda suurem nägemishäire või isegi pimedus. See on pöördumatu ning seda ei ole võimalik ravida. Joonis 3. Nägemise halvenemine. 12 3 RETINOPAATIA ENNETAMINE Ülekaalukalt tähtsaim asi nii retinopaatia vältimisel kui ka selle ravis on hea suhkrutasakaal. DCCT-uuringu (The Diabetes Control and Complications Trial) kohaselt oli suhkruhaigetel, kellel ei olnud algfaasis mingeid retinopaatianähte,
oftalmoskoopial , mis on tingitud lipiidide ladestumisest arterite seintesse. Hüpertooniline retinopatia Lisaks eelpool toodud sümptomitele esineb:• koldeline hägustumine • hemorraagiad (tavaliselt petehhiatena)• verevalumid• plasmorraagiad (näha “vatitiupsudena”)• kollatähni piirkonnas valkjas-kollakad kolded (“tähekesed”)• diskitaoiline macula turse Sellega kaasneb nägemise halvenemine. Hüpertooniline neuroretinopaaatiaKujuneb hüpertensiooni hilisstaadiumis. Prognostiliselt halb. Lisaks eelmainitule esineb :• nägemisnärvi diski kahjustus (hüpereemia , ödeem )• papilli turse ning suurenemine mõõtmetelt• turse haarab ka reetinat• hemorraagiad valdavalt ümber papilli• võib esineda a. centralis retinae tromboos või emboolia (silmapõhjas on näha hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine
Pahaloomulised kasvajad annavad metastaase ehk siirdeid teistesse elunditesse, kusjuures lümfi ja verega võivad nad levida algkoldest eemal paiknevatesse kudedesse. Epiteliaalkoe pahaloomuline kasvaja ehk vähk (cancer) metastaseerub põhiliselt lümfiteid pidi, sidekoe pahaloomuline kasvaja sarkoom aga veresooni, rohkem veene mööda. Veresoonte areng jääb kasvaja koe arengust maha, mistõttu kannatab tema toitumine. Seetõttu tekib kasvajate hilisstaadiumis nekroos ehk kudede kärbumine ühes kudede lagunemisega, mis võib anda ka verejookse. Pahaloomuliste kasvajate korral häirub organismi ainevahetus, kudede toitumine. Areneb organismi üldine kurnatus, mis väliselt avaldub tugevas kõhnumises. Vereloome kahjustusest tekib kehvveresus ehk aneemia, töövõime langus, väsimus. Hormonaalselt aktiivseteks kasvajateks loetakse sisesekretoorsete näärmete rakkude kontrollimatut paljunemist ühes vastava hormooni produktsiooniga
paranemisel. Valgu depoosid normaalselt organism endale ise ei loo. Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismist väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud koguse. Toiduga saadakse vähem valku kui ainevahetuse käigus organismist väljja viiakse. Tüüpiline on selline olukord nälgimise või valguvaese dieedi korral, vee võib esineda väga kurnava ja raske füüsilise töö või treeningu korral, raskete nakkushaiguste põdemisel, kasvajate hilisstaadiumis. Miinimumkogus on see, mis kindlustab veel tasakaalu. VALKUDE BIOLOOGILINE VÄÄRTUS Bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud on need, mis sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid, nende hulgas asendamatuid aminohappeid. Asendatavad aminohapped kuuluvad mittetäisväärtuslike hulka. Asendamatutest saab organism ise sünteesida asendatavaid (maks sünteesib).
annaabi.ee 
