,,Leib". Selles esitatakse pilt rängast, pärisorjusaega meenutavast viljakoristusest. Töö ja vaev pole siiski asjatu: salve kogutud saak teenib elu jätkumist. Luuletused, mis Alver kirjutas Teise maailmasõja ajal, paistavad oma eheduse ja eredusega silma nii poetessi loomingus kui kogu eesti luules. 1960. aastatel, pärast pikka sunnitud eemalolekut, jätkas Alver esialgu väga tõsises toonis arupidamist omaenda ning rahva saatuse üle. Alveri hilisluules on valitsevaks mälestus- ja kujutluspildid, sagedasti on kasutatud lapsepõlvekodu ja selle ümbrusest pärit ainet. Eesti-keskse kõrval pühendab Alveri hilisluule palju tähelepanu nn globaalsetele küsimustele ning ümbruskonda ähvardavatele ohtudele. Oma viimases kogus ,,Korallid Emajões" (1986), pöördub luuletaja taas tagasi arbujalikult klassikalise, selgejoonelise ja lakoonilise luule juurde.
pikemalt mõtiskleb. Tema ideaalis on luuletaja tark, vabameelne isiksus, kes kuulub kõrgema vaimu väljavalitute sekka. Erinevalt oma kaasmaalastest romantikutest hoidus Goethe ülemäärasest müstikast ja irratsionaalsusest. Üsna tihti on tema selleaegses luules aforistlikke ja humoristlikke jooni maandamaks paatost. Luuletuses ,,Eelmaik" vihjab Goethe, et kui kaunis uus noorus paradiisis ka ei ootaks, on vaja nooruslikku eluindu ja armastust juba siinpoolses elus. Üldse laienes Goethe hilisluules filosoofiline rõhk. Goethe jäi elukõiksust ja inimest selle osana jaatama elu lõpuni. Johann Wolfgang Goethe suurteoseks sai ,,Faust", mille I osa ilmus 1808. aastal ja äratas laia tähelepanu. Kakskümmend aastat hiljem oma kõrges eas jätkas ta selle teose kirjutamist. II osa valmis vahetult enne kirjaniku surma ja avaldati postuumselt aastal 1833. Neid kahte osa vaadeldes leiame sealt nii mõnegi erinevuse. Esimene osa oli emotsionaalne ja lüüriline, teises
See on nukker ja rahulik romantiline luuletus. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletuses esineb isikustamist, epiteete ja võrdlusi. Kõige enam leidub luuletuses epiteete ja isikustamist. Luuletuses ,,Kuldne sügis" ületas Raud nii sügavuti minekult kui ka kunstimeisterlikkuselt varasemad saavutused. Valguse ja varju sümboolikas, puhta südametunnistuse motiivi arenduses on samaaegu isikliku ja ühiskondliku katarsise tunnet. Otse trotslik on Raud avara diapasooniga hilisluules väljenduv usk elu vääramatusse edasiminekusse. 6 Luuletuses ,,Maa kasvab" on tähtsal kohal tema taidurlikul sõnastusel, luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema. 4. Hinnang Luulekogu ,,Sügisnukrus" on minu jaoksomapärane. Luuletaja on kirjeldanud värvikalt eesti sügisilmu, rääkinud igatsusest ning ka teiste aastaaegade nukratest pooltest.
Hilisluule üks mõjus tahk on kojuigatsuseluule. Kojuigatsus ühteaegu inimliku kannatuse ja ometi ka õnnestava ja olemasolu mõtestava tundena tõuseb oma paljutahulises rikkuses Underi luules üldinimliku esindavuseni. Koduigatsuseluules väljendub Underi seotusetunnetus oma maa ja rahvaga. Marie Underi kolmeteistkümnes ja viimane luulekogu ,,Ääremail" sisaldab 10 originaalluuletust ja 36 tõlget eri maade luuletajate loomingust; osa viimastest oli avaldatud juba varem kodumaal. Hilisluules on Underi väljenduslaad muutunud lihtsamaks, kuid alles on jäänud luuletuse ärev sisepinge, iseloomulik Underi poeetikale. Luuletaja on jäänud endiselt otsijaks, küsijaks. Iseloomulik on hilisluule keskne teos ,,Uneretk". Luuletaja ise ütles, et ta on tahtnud siin väljendada inimese põlist igatsust õnne järele ja tema taotluste nurjumist. Niisiis on tegemist õnnevarjutusega uues variatsioonis. Marie Underi pikk elutee lõppes ööl vastu 25. septembrit 1980. aastal
: prantsuse „Plejaad“: Ronsard, Du Bellay (MKL, RA) William Shakespeare (Sonetid), jt. (MKL, RA) Prantsusmaal oli kõige eneseteadlikum luuleuuendus. 7 luuletajat võtsid endale nimetuse „Plejaad“ ja avaldasid manifesti, kus nad kutsusid üles viljelema antiikseid ja itaalia renessansi luulevorme, et täiustada prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid
on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused
Brentano ja armin andsid ka Reiniäärsetest reisidest teose ,,Poisi võlusarv". Hoffmani ,,Lõbusad värsid" on kirjutatud Brentano loomingule. Loodus muutub loomingu üheks oluliseks teemaks luules. Tonaalsuselt on Brentano luule pessimistlik. Armastusega kaasneb kannatus ja irratsionaalsus (mitteloogilisus ja põhjendamatus mis veel rohkem kannatama paneb). Brentano loobub kultuaasest olekust, st et naine viib mehe valele teele jne. Brentano loomingus tuli veel üks kriis. Tema hilisluules oli usuline pööre, mille tulemusena hakkas kirjutama filosoofilise alatooniga ja otseselt religioosseid luuletusi. See meenutab Hölderlini loomingut. Brentano hindas teda kõrgelt, kuigi tema kaasaegsed luuletajad üldiselt Hölderlini ei hinnanud. ,,Lorelei", millest sai saksa romantismi kehastus. Eichendorf oli hilisem koolkond kus samuti Hölderlini oluliseks peeti. Kõik romantismi lood ei põhine rahvalauludel. To lure meelitama, peibutama, eksitama
Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti J.Liiv, Suits. Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") -kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid. ("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus " Pärast pikka põuda". 60-70ndate luule arendab edasi omaloodud mütoloogiat. ("Sõnarine") . Hilisluules sagedane aine lapsepõlvekodu ja selle ümbrus. ("Väike perekonnalugu"). Pühendud hilisloomes tähelepanu palju nn globaalsetele küsimustele ning inimkonda ähvardavatele ohtudele.("Allakäik" , "Masin" ). Paljud hilisloome luuletused on paljusõnalised ja nõuavad palju tähelepanu. viimane kogu "Korallid Emajões" (1986) - pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise , selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust. ("Arbujate aegu")
annaabi.ee 
