kujuga seinakonsoolidele. Kiriku peaportaal paikneb põhjaküljel, teine ennistamistöödel avastatud ja rekonstrueeritud välisportaal asub sellega kohakuti lõunaküljel. Pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole. Väikese kabeliga külgneb läänes Püha Jüri kabel, millest on tänapäevaks säilinud vaid idapoolsem võlvik. Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17. sajandi teisel poolel,
ja rekonstrueeritud välisportaal asub sellega kohakuti lõunaküljel. Hilisgootiaegne kahevõlvikuline käärkamber, mille juurde kuulub otse koorist eraldi sissepääsuga kelder, külgneb koori põhjaseinaga. Pikkihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdu ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse ehk hilisema nimetusega Püha Antoniuse kabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim ning omab tsentraalset ruumivormi. Kabeli esinduslik peaportaal paikneb lõunafassaadis.4 Kaitsemüürideta linna rajatuna oli algkirik ühtlasi kaitsekirik5. Toonaset algkirikust on säilinud veel vaid torni alaosa ning pikihoone müüristik, osaliselt põhja- ja lõunaportaal, samuti nüüdseks põranda alla jäänud kooriruumi müüri fragmendid.6
HarjuRisti kirikus. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.sajandil, arenenud ka kullassepakunst. 1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar. 1483.aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on veel teinegi suurteos, mis on säilinud Tallinnas ,,Surmatants". 15.sajandi lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga. 16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuurteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. 1529.aastal müüriti Suure Rännavärava kohale Tallinna vapikivi. Nende teostega lõpeb Eestis gootika. 1523.aastal oli alanud luterlik usupuhastus e reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst.
Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides. Stiililiselt esindab see teos hilisgootika ajutist taastugevnemist Madalmaade kunsti looduslähedaselt maalitud figuurid ruumiline keskkond on toretsev, kuid tinglik. 16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Gootilikult raamitud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma allegooriana poollagunenud laiba kujutis. 1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523
Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar mis meenutas 2- kordsete ustega õhukest kappi. Tiibaltar toodi Niguliste kirikusse 1481 aastal. Rode oli enamjaolt maalija ja altari keskosa skulptuurid nikerdas tema abiline. 1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar. Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants. 15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõppeb eestis gootika. 1523 algas luteril usupuhastus ja hakkas levima renessansikunst.
Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga
populaarne. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslik rõivastus kui ka lüüriliselt mõjuv maastik nende taga. 15. saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga . seda esindab Brugges u 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed. 16. saj alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit, gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud" ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale. 1529. aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Hilisgooti leekestiilis
annaabi.ee 
