maskeerida humanistlike loosungitega Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn sotsialistlik realism Tegelikkust kujutati revolutsioonilises arengus Kunst NSVL-s Sotsialistlikurealismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19.saj realismi Eeskujuks sai hoopis 19.saj akademism või klassitsism, sest võimud vajasid idealiseeritud pilte ja kujusid Arhitektuuris lisati hoonetele paraadlikkust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna Küsimused 1) Kuhu saadeti paljud kunstiinimesed? 2)Kummas riigis oli suhtumine avangardistidesse jõhkram? 3) Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati missugune realism? 4) Mis oli natside kunsti meisterlikuim osa? Vastused 1) Koonduslaagritesse 2) Nõukogude Liidus 3) Sotsialistlik 4) Paraadid
kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegellikust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Kuigi sotsialistliku realismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19. sajandi akademismi või isegi klassitsismi, sest võimud vajasid just idealiseeritud pilte ja kujusid. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadlikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna. Nende kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Näiteks meenutavad mõned Moskva metroojaamad isegi barokk.kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, mille autoritest kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade
mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. saj klassitsism ja elektika. hooned kavandati hiiglaslikuna 7)nimeta eesti 2 tähtsamat kunstiõppeasutust. Tartu kunstikool pallas, tallinna riiklik kunstitööstuskool. 8)milliseid avangardistlikke mõjusid oskad vabariigiaegsete kunstnike juures leida? 9)kes oli selle aja silmapaistvaim graafik?Arno Brekker. 10) millistesse tüüpidesse võiks jagada 30. aastate eesti maalikunstnikud? nimeta sulle meeldinud kunstnik. erineti ühiskondlike esteetiliste põhimõtete poolest- esimest tüüpi, teist,
loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Ta näis arvavat, et geniaalne kunstnik sarnaneb Jumalaga selles, et ta loob inimesi. 1504.aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30
EGO. Kõige tähtsamaid teoseid on 1504 a. Valmistatud skulptuur Taavet. Taaveti teema oli popp juba 15 saj, võrreldes teiste taavaetitega lähenes ta sellele hoopis teiselt poolt. Tahtejõuline vägilane kes on valmis otsustavaks võitluseks. Tema taavetit peeetakse ideaalseks mehe kujuks. Ta kujutab taavetit sel hetkel kui.. nüüd ma lähen, ja löön selle koljati maha. Mooses. Üks osa paavst juljus teise hauamonumendist. Kavandati jälle hiiglaslikuna aga moosese kuju oli ainune mis sai valmis. Ta töötas Sixtuse kabeli lae kallal 1508-1512. 30 aastat hiljem saab valmis ka idaseina maal viimne kohtupäev. Kogu temaatika on piiblist. Lage katavad täiuslikult ja hästi arenenud inimkehad ta mitte ei püüa piiblit ümber jutustada vaid stseenidesse panna pingestatust. Keskseks stseeniks on Aadama loomine. Michelangelo on maetud firenzesse. Mitte ainult roomas polnud tuntud maalikunstnikud, vaid neid oli ka veneetsias. Firenzes ja
Näeme nii arhitektuuri- kui ka maalikunstiteoses samu 11 põhimõtteid - sümmeetriat, harmooniat ja vormi suurelt nägemist. Üksikosad alluvad tervikule, kuid pole kaotanud ka iseseisvat väärtust. Raffaellist erinev kunstnikuisiksus oli Michelangelo Buonarotti. Tema oli suurim itaalia skulptor 16. sajandil ja ühtlasi ka kõigi aegade suurimaid skulptoreid. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist, kusjuures iga üksik nendes oleks ületanud elusuuruse. Selline ülesanne käis kunstnikul juba füüsiliselt üle jõu, sest Michelangelo keeldus kasutamast kellegi teise abi. Nii valmisidki sellest suurejoonelisest kavatisest ainult kolm figuuri, nende hulgas ka kuulus "Mooses". Võib-olla kõige kuulsamaks Michelangelo teoseks on 5.5m kõrgune "Taavet", mis asub Firenzes
matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Michelangelo Buonarroti oli suurima itaalia skulptor 16 . sajandil. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist. 2. Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressionism - (pr k-s impression - mulje); 1860-1870 aastail prantsuse maalikunstis tekkinud ametliku, akademistliku kunsti vastane vool, mis asetas rõhu põgusate, looja eripärast, vaateviklist, hetkemeeleolust sõltuvate muljete ja elamuste jäädvustamisele. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. 1860-ndatel tekkis ametliku,
Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Et paremini väljendada oma tegelaste hingeelu, kujutas ta neid pingeseisundis. 1504. aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. See skulptuur oli erinev oma eelkäijatest, ta oli tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II- le. Mooses on kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub rae usutaganejate vastu. Itaalia renessanssi maalikunst Itaalias töötas 15. sajandil sadu maalikunstnikke. Nende teoste temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulandus kokku. 15
annaabi.ee 
