kummitab James Rosenquist- no-no! James Rosenquist- valitud president Claes Oldenburg- huulepulk Claes Oldenburg- lendavad kurikad Claes Oldenburg- lusikasild ja kirss Claes Oldenburg- põrandaburger Robert Indiana- armstus Robert Indiana- number 5 Richard Lindner- tiigernaine Tom Wessleman- vaikelu #15 Tom Wessleman- vaikelu #20 George Segal- köieltantsija Marisol- Magritte III taevas Kokkuvõte Popkunstis on muudetud maalide ja skulptuuride mõõtmed hiiglaslikeks Kasutusele võeti mitmesuguseid seni kasutamata tehnikaid ja materjale Värvid on väga erksad ning loodi kontraste Keskseks teemaks on igapäevaelu rutiinsed ja tuntud valmiskujundid Kunstnikud näitasid, et ka ülikulunud üksik motiiv võib mõjuda värskelt ning mõjuvalt, kui tema konteksti muuta Massilistks pooldajaks oli tavarahvast publik, kes oli seni abstraktse kunsti ees igavlenud, kuid tundis nüüd rõõmu maalidel tuttavate esemete äratundmisest.
eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF- tähed on väga kuumad nende pinnatemperatuur on 25 000 K-nist kuni 50 000 K-nini. Enamustel tähtedest on spektril olemas neelavad ribad, mis on tekkinud üleliigset energiat neelavatest ainetest, mis neelavad energiat vaid kindlatel sagedustel. Ent kiirgeribadega tähti ei ole
Kuid teleskoobi effekt avastati tänu hollandi prillimeistritele Z.Jansenile, H.Lippersheyle ja J.Metiusele. Peale seda levis teleskoop väga kiiresti üle kogu Euroopa. Teleskoobist sai uus ja tõhus vahend taeva uurimiseks. Tänu Galileole ja prillimeistritele levis idee teleskoobist kaugele. Ajapikku see uuenes. Teadlased arendasid teleskoopi edasi, et näha kaugemale, näha täpsemalt jne. Tänapäeval on muutunud teleskoobid hiiglaslikeks. Suurim neist asub kosmoses. Selle 3 teleskoobi nimi on The Hubble Space Telescope. Tõlkes tähendab see Hubble'i kosmose teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt
serva suunas) galaktika. Elliptiline galaktika kuju võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani. Neis tekib uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ja nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest
Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja elusid Püramiidid olid tohutu suured neid lihtsalt polnud võimalik kuidagi varjata ning seetõttu said nad hiiglaslikeks märklaudadeks hauaröövijatele, kes olid teadlikud seal sees olevatest rikkustest. Püramiide ehitasid tuhanded töölised, kes kõik teadsid püramiidi sisemuses peituvaid saladusi. Ehkki mõned vaaraod püüdsid oma matusepaiku kaitsta sissepääse peites või eksitavaid valekäike ja kiviväravaid ehitades, rüüstati lõppkokkuvõttes kõik püramiidid. Uue riigi ajaks (1550-1070 eKr) olid vaaraod jõudnud arusaamisele, et
Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende klaaspinnad hiiglaslikeks kavandatud. Uhkemad konstruktiivsed lahendused prooviti ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks. Erinevus nende kahe stiili vahel on, et konstruktivism on rohkem konstruktsioonipõhine, ehitise vorm tulenes selle konstruktsioonist, mis jäid nähtavale tänu suurtele klaaspindadele. Funktsionalismis on ülekaalus selged ja puhtad pinnad, mäng mahtudega, täiuslik kompositsioon, konstruktivismis geomeetriliste
Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u. 1500 eKr olid need arenenud hiiglaslikeks, keerukatesk kompleksideks, mis asusid kõrbeorgudesse peidetud haudadest eemal. Kuulsaimad templid Luksori tempel 1400. a eKr Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja Honsule. Neid austati iga-aastastel Opeti pidustustel. Templi põhiosa valmis 18. dünastia vaarao Amenhotep III valitsusajal ning oma panuse andis ka 19. dünastia vaarao Ramses II. Juurdeehitusi on teinud ka hilisemad valitsejad.
galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa"
Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ning selliseid võib kohata galaktika parvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad NGC 5457 (nõelaratta galaktika), näide tüüpilisest spiraalgalaktikast. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või
Tähtsamaks muutusid lossid ja muud ilmalikud ehitised: · Turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud Linnades planeering Aleksandria linn · Linna ette Pharose saarele 100 m tuletorn · Kunstikeskus Pergamoni linn, kuulus heakorra poolest · Reeglipärane tänavatevõrgustik säilinud Priene linnas Filosoof Aristoteles · Voorus ja ilu on erinevad nähtused · Kunsti eesmärk on elu jäljendamine · Hakati jäljendama realismi Mõõdud muutusid hiiglaslikeks või väga väikesteks Rhodose koloss päikesejumal heliose pronkskuju, autoriks leokippose poeg chares Võidujumal nike marmorkuju (sarmothrake) · Üks kaunimaid, kujutatud on õhukese rüü voldistikku Psüühika kujutamine, tunne väljendus, ägedad võitlused Pergamoni riik võitles keltidega (sureva gallialase kuju) Pergamoni altar: · hästi suur ja pikk friis, kus figuurid on haaratud võitlusest Lakooni grupp
galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ning selliseid võib kohata galaktika parvedes tuuma ligidal. o Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad NGC 5457 (nõelaratta galaktika), näide tüüpilisest spiraalgalaktikast. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S
annaabi.ee 
