Isiklikult jäi mulje nagu räägiks lugu kasvavast vihast mis lõpuks vabaneb, kuid laulu jõulisus säilib. Kolmas härrasmees oli Siim Kartau, repertuaari kuulus Federico Moreno Torroba: Kastiilia süit- Fandango, Arada, Danza. Alustas väga rahulikult kõrgematelt toonidelt liikus madalamatele. Tegi palju pause, isegi liigapalju, oli pisut häiriv. Kitarrimäng iseenesest oli väga rahulik ja tekitas sellise mõnusa meeleolu. Oli näha, et see esineja närveeris pisut liiga palju, higistas, käed värisesid ja eksis tihti. Kokkuvõtteks sai ta mänguga rahule jääda. Neljandana astusid publiku ette Davide Pierbattista ja Asija Ahmetzanova kes mängisid Manuel M. Ponce I osa Allergo moderato sonaadist kitarrile ja klaverile. Asija Ahmetzanova mängis klavessiini ja Davide Pierbattista kitarri. Kitarrimängija võttis kasutusele noodid mida eelmised esinejad veel teinud ei olnud. Meloodia oli väga hea ja kõlav sulandus kergelt ühte, ei tekkinud tahtmatuid pause kõik oli
ülikoolis kirjandust. Kui Franny Laneiga kohtus läksid nad kohvikusse ning veetsid seal tunde Martinit juues ja sigarette suitsetades. Franny pidas Laine 'i saamatuks. Nende jututeemad kohvikus laua taga istudes oli kuidagi kohmakad ja pealiskaudsed, neiut ei huvitanud noormehe kursusetööd ja vastupidi. Tegelikult, kui aus olla kõlas nende vestlus kui vastastikune nääklemine ja ärapanemine. Poisile tundus Franny tol päeval natuke veider ja räsitud, ta higistas enneolematult moel ning rääkis sellest, kui mõttetu oli sel aastal ülikooli minna ja õppida inglise kirjanikke, kes on pedantidest upsakad mahategijad, kellest tal kõrini on. Ka selle lause nagu iga eelneva öeldu eest kargas Lane talle kõrri ning Franny oli taaskord sunnitud vabandama, mida Lane suisa vihkas. Ta vihkas, kuidas neiu talle meeldida tahab ning seetõttu pidevat vabandas.Franny läks tualetti. Ta oli seal kaua, ta nuttis ja värises põrandal seni, kuni ta kokku varises
Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle keskele punkti, mis silmaga vaataja jaoks asuski täpselt keskel. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärki, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja, keda kutsuti Viruskundraks oli 50aastane, sale ja sportlikult sirge daam. Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit, põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna, must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile
Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn- Mayer 25 tuhat dollarit lisahonorari selle eest, et lauljal oli ühes juba filmitud stseenis randmel omaenese käekell. Lepingu järgi pidavat Presley esinema ainult kompanii poolt antud riietuses. Ta lasi lauljal sõita kontserdilavale pärlmutterkatusega kuldses Cadillacis ja loopida publiku hulka niiskeid higirätte nagu kanadele teri (Presley oli hiljem ülearu lihav ja higistas palju). Kuigi kriitika nimetas kõike seda "halva maitse luupainajaks" ja "pealetükkivaks barbaarsuseks", sai Elvis Presleyst kuulsuse tipul maailma suurimate honoraridega meelelahutaja. Kuldplaadi läbimüüginormini jõudis tema toodangust 1975. aastaks 45 singlit ja 25 LP-albumit. Singleid lauludega "Don't be cruel" ja "Love me tender" müüdi kokku 13 miljonit. Kõigi plaatide läbimüügiarvult oli Presley tollal kolmandal kohal, ansambli "The Beatles" ja "Bing Crosby" järel.
Kuulmine oli tal väga terav; ka kõige vähema vea pani ta tähele. Kui terve orkester mängis, kuulis ta veel ka üksikud vead ja ütles seda kohe kõva häälega. Kui puhtasti ei mängitud, siis sai ta väga pahaseks; mängis orkester aga hästi, siis kisendas ta ju mängu ajal "bravissimo!" Pärast proovi võttis ta oma noodid kõik ära, sest ta kartis, et mõni säält vahest midagi ära kirjutab, ja läks kodu. Sääl sõi ta lõunat ja heitis magama. Solo kohtade juures higistas ta nii väga, et kolm kord kontserdi õhtul pesu pidi vahetama. Pärast kontserti oli ta jutukas ja lõbus. Ka sõi ta suure isuga õhtut ja heitis magama. Huvid: Kirikumuusikat kuulas Paganini hääl meelel; ooperit ei sallinud ta suurt, iseäranis Saksa oma ei olnud talle meeltmööda; siiski pidas ta Saksa ooperit "Don Juan'i" suureks sünnituseks. Tornikellade mäng oli talle väga armas. Toredus oli temale üleüldse vasta meelt, nii et ta ka aumärkisid harva kandis. Noorena oli ta
saades ütles iga kord: ,,Pean tunnistama, et ma ei armasta kribu- krabuga jahtida." Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle nägu kattis tihe punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. See neetud juut oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Ilma mingi nähtava põhjuseta täitis Jakovi hinge ajapikku viha ja põlgus juutide, eriti aga
samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas. Ta oli selline õpetaja, kes istus kateedri, võttis ajalehe ja lasi õpilastel tööd kirjutada. Tal olid augud ajalehtedesse lõigatud ja nii jälgis ta klassis spikerdajaid. Positele meeldis Tooder rohkem, nende arvates sattusid nad paraja portsu otsa. Loomulikult nad kahetsesid magneesiumi plahvatust. Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. 7 Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja,keda kutsuti Viruskundraks.50-aastane,sale ja sportlikult sirge daam.Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit,põskedel oli üllataval määral ammu kergelt
k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult see tagajärg, et ta paks apoplektiline, pahameelest ja vihast purpurpunane nägu puuhalusse tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus. Lõpuks tuli talle appi keegi mees, kes oli niisama paks, lühike ja auväärt kui ta ise. «Jõledus! Need mõned skolaarid, kes nõnda auväärt kodanikuga kõnelevad! Minu ajal oleks neid varbadega läbi nüpeldatud ja pärast neid endid nendel ärr põletatud.» Nüüd alles päris lõbu algas.
tädi ei lasknud. Sid tahtis, ta ei lasknud ka Sidi. Näed nüüd, missuguses pigis ma olen! Kui sa hakkaksid seda planku värvima ja midagi läheks viltu ...» «Oh, lollus; olen hästi ettevaatlik. Las ma nüüd proovin. Kuule, ma annan sulle oma õuna südame.» «Noh, hea küll. Ei, Ben, see ei lähe siiski. Kardan...-» «Annan sulle terve õuna!» Tom loovutas pintsli tõrksa ilme, kuid rõõmsa südamega. Ja sel ajal kui äsjane aurik «Suur Missouri» töötas ja päikese käes higistas, istus tagasitõmbunud kunstnik sealsamas kõrval varjus tünni otsas, kõlgutas jalgu, mugis õuna ja sepitses plaani teiste lihtsameelsete püüdmiseks. Neist polnud puudust -- iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema; nad tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny
annaabi.ee 
