kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul, kuid õied ei tohi olla korjatud saastunud kohast ja peavad olema värksed. Kui neid kuivatada siis pimedas, nii säilivad need ligi paar aastat, siis hakkavad oma ravitoimet kaotama. Õied sisaldavad C-vitamiini. Pärna õisi on kasutatud ka konjakite ja likööride valmistamisel.
Ohutud on ka kuivatatud õied, sest kuivatamisel (ja kuumutamisel) mürgine glükosiid sambunigriin(mõrk mõjutab seedetrakti tööd) laguneb (hüdrolüüsub). Kui õisi kinnises ruumis kuivatada või tuppa vaasi tuua, on peavalu kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort. Kuivatatud õitest teed kasutatakse külmetushaiguste ja kõha vastu, ning higileajava vahendina. Koort ja sellest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritust soodustava vahendina neeru ja põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib.
kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab ka liigeste reuma, Kasutamine peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab südametegevust. Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult vitamiini C (kuni 5,9 %) ja neid võib tarvitada salatina, neist tehakse ka suppe ning mitmeid köögiviljatoite. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel. Nad annavad mõrkja maitse ning kollaka värvitooni. Hea meetaim.
köha korral, kange alkoholiga valmistatud tõmmist vanniveele lisamiseks unehäirete ning liigese, lihase- ja närvivalude korral. Antiseptilise toime tõttu on männi droogidel soodne mõju naha- ja limaskestapõletike korral. Okastest koos värskete jõhvikatega tehakse C- vitamiinirikast külmatõmmist. * Pärn Droog Õied (äsjapuhkenud, 10 päeva) Toime Põletikuvastane ja higileajav, palavikku alandav, uriinieritust soodustav. Kasutusvõimalused Vesitõmmisea higileajava toime tõttu kuumalt parim palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi puhul. Pärnaõietee koos meega on rahustav. (Hea kõrge vererõhu puhul, mida on põhjustanud ateroskleroos või ärevus.) Hea meetaim. * Hõberemmelgas Droog Koor. Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini. Toime Tugevalt põletikuvastane, desinfitseeriv, palavikuvastane, higileajav. Kasutamine Peenestatud koorest valmistatud tõmmisena või mitmesuguste teesegudena
vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. KUMMEL: Rahustava, lõõgastava toimega. Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel, soole krampide (spasmide) raviks, higileajava vahendina, uriini- ja sapierituse soodustamiseks; eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia- (ülitundlikkus-) nähte. Tee valmistamisel ühekordseks annuseks võetakse 1 teelusikatäis droogi ½ klaasi keeva vee kohta, kogu päeva jooksul tarvitamiseks 1 supilusikatäis droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Tee lastakse jahtuda ja kurnatakse enne sissevõtmist. Välispidiselt tarvitatakse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete,
Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50 cm kõrge. Keelõied on valged, 6-9 mm pikad, 2,5-3 mm laiad, pikemad kui üldkate. Vili seemnis, 1-2 mm pikk, lendkarvadeta. Õitseb maist septembrini. Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud flores Chamomillae mitte üle 2 cm pika varrega. Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel, soole krampide (spasmide) raviks, higileajava vahendina, uriini ja sapierituse soodustamiseks. Eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia nähte. Välispidiselt tarvitatkse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Kurgu limaskesta põletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannides ja juuste pesemiseks. 3. KEEMILISED TAASTUSVAHENDID 3.1. Vitamiinid 12 põhitõde vitamiinidest 1
Huvitav on ka pärna koor, millest valmistati varem viiske. Temast on väga hea nööri ja köisi punuda, selleks peab aga kahjuks noore puu ära koorima, nii et parem on mitte proovida. Puit on tal huvitav selle poolest, et kuivades ei tõmba see kuskilt kokku, ei lähe kõveraks ega pragune ära. Nende omaduste tõttu ongi teda palju kasutatud nikerdamiseks ja mööbli meisterdamiseks. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul. Õied sisaldavad vitamiini C. Neid on kasutatud konjakite ja likööride valmistamisel 26 Päevakübar Punane päevakübar on aastasadu Ameerika indiaanlastel väga austatud taim, mis aitas parandada haavu ja andis vastupidavust karmides oludes. Üle 100 a tagasi hakati seda taime
kohevatest külgokstest, millised seoti tugevaks vihaks ja need kuivatati paarikaupa varjulises õhurikkas kohas. Nii jäävad vihad värskeks, nende lehed seisavad hästi küljes, nad on aromaatsed ja tervislikud. Ka hea luua saab tugevatest ja painduvatest arukase okstest. Kasepungad ja lehed sisaldavad saponiine, eeterlikke õlisid, parkaineid, suhkruid jm., mistõttu on nad tähtsal kohal rahvameditsiinis ja kasutatakse sapi-, põie-, naha- jt. haiguste raviks, samuti higileajava vahendina. Kaselehtede ja pungade keedist kasutati varem seedehäirete, krampide ja kopsuhaiguste korral. Kevadiste kaseurbade, pungade või noorte kaselehtede leotis piirituses või viinas oli heaks määrderohuks jooksva (reuma) vastu. Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse
kogupähklike; seemned tõstetakse paisuva õiepõhja poolt lihaka koguvilja pinnale. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1-8 vilja. Maasika viljadel hoiavad tupplehed viljast eemale või on tagasi käändunud; muulukal aga ümbritsevad tupplehed vilja. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt, aga ka seemnetega, vilju levitavad linnud ja imetajad. Kasutamine: kuivatatud vilju on rahvameditsiinis kasutatud podagra ning neeru- ja sapikivide puhul, kogu taime kasutati higileajava vahendina. Viljad sisaldavad suhkruid, happeid, mineraalaineid (Ca, Fe, P), eeterlikku õli, pektiini, parkaineid, C ja B vitamiine, jm. Seemnised sisaldavad mõruainet fragariamiini, mis mõnedel inimestel tekitab nahale sügeleva lööbe. Sama aine mõjul on ka keedetud moos ja kompott pisut mõrkjad. Soovitav on marju külmutada, toormoosi teha, kuivatada, värskelt süüa. Marju kasutatakse ka kondiitritööstustes ja jogurtite-kohupiima- segude tegemiseks.
annaabi.ee 
