mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat. FÜÜSIKALISED OMADUSED Järjenumber on 80, aatommass 200,59 Kuulub koos tsingi ja kaadmiumiga perioodilisussüsteemi II rühma kõrvalalarühma (B rühma) Tahkumistemperatuur -38,8°C, keemistemperatuur 356°C Suur pindpinevus 0,4865 N/m Ainus argielust tuntud metall, mis on toatemperatuuril vedel Kõige raskem metall tihedus normaaltingimustel 13500 kg/m³ Lihtainena hõbevalge läikiv metall
püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver HgS. Seda kasutati juba kiviajal koopajoonistuste tegemisel. Kinaver on ka põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid 5 Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid HgCl ehk sublimaat. Sublimaati kasutatakse desinfektsiooniks ja nahahaiguste raviks, kalomel on lahtisti. 3. Elavhõbeda kasutamine Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid,
2 Ag+ + CrO42– → Ag2CrO4↓ punane sade Hg22+-ioonide tõestamine Musta sademe teke ammoniaakhüdraadi lahuse lisamisel AgCl ja Hg 2Cl2 sademele tõestab Hg22+-ioonide olemasolu analüüsitavas lahuses. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Ammoniaakhüdraadi lisamisel läks AgCl ja Hg2Cl2 valge sade mustaks Kirjutada tõestusreaktsiooni võrrand. Hg 2+ + 2Cl– → HgCl ↓ valge sade Hg22+ + 2 I– →Hg2I2↓ rohekas sade Hg22+ + CrO42– → Hg2CrO4↓ punane sade Miks värvub sade mustaks? Valge elavhõbe(I)kloriidi sade ammoniaagi vesilahuse toimel muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2 NH3· H2O → NH2HgCl↓ + Hg↓ + NH4Cl + 2 H2O mustjashallikas must Katse 2
nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud ( << 1) vesi H2O Lahustunud aine osakeste tegelikku arvu lahuses kirjeldab täpsemalt isotooniline tegur e. van't Hoffi faktor i ammoniaak NH3 üksikud soolad: HgCl 2, HgBr2 enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 tegelik ioonide arv lahuses mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO 4 i = amiinid: CH 3NH2 (metüülamiin), C6H5NH 2 (fenüülamiin, aniliin) ühendi valemijärgsete ioonide arv () mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus:
Elektrolüüt ühend, mis lahustudes vees moodustab ioone ja põühjustab lahuste elektrijuhtivust. · Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Nt. HCl, HBr, HI, HClO, HNO, HSO, leelis-, ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. · Nõrgad elektrolüüdid lahustamisel vees mittetäielikult ioniseeruud, põhjustavad vähest juhtivust. Nt. HO, NH, HgCl, HgBr, enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, (COOH), happed, HF, HS, HCN, HCO, HPO, mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus. · Mitteelektrolüüdid ained, mis lahustuvad vees, kuid ei dissotsieeru, juhtivuse muutust ei esine. Nt. CH5OH, CHO. Vee ioonkorrutis happe lahuses on OH ja aluse lahuses H ioone, mis tekivad vee dissotsiatsioonist. · Standardtingimustel: Kv=1.00·10^-14 . · Puhtas vees: nimetatakse ka neutraalseks lahuseks.
/6/8/ Elavhõbe on elektronide paigutuse poolest tsingi ja kaadmiumi sugulaselement, kuid elavhõbeda aatomisisene elektronide ehitus on neist siiski erinev. Metalli kujul olev elavhõbe on vedelikutaoline ja kergesti aurustuv, ning väga mürgine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena, kuid adsorbeerub tugevasti merevee orgaanilises peenagregaadis ning settib. Elavhõbe moodustab koos klooriioonidega polükloriidi (HgCl4^[2-], HgCl^[3-]), lisaks sellele moodustab element ka hüdroksiidikomplekse. Elavhõbedasisaldus merevees on siiski väga väike. Hapnikuvabas keskkonnas settib elavhõbe sulfiidina. Elavhõbeda mürgine mõju on 8 väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg. Reaktsiooni vahendavad
võib omada väärtusi nullist üheni. Täieliku dissotsiatsiooni korral = 1 (100%). Dissotsiatsioonimäär sõltub elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on näiteks H 2 SO 3 , H 2 S, HNO 2 , HCN, NH 3 H 2 O, mõned soolad (HgCl 2 ), orgaanilised happed (HCOOH, CH 3 COOH). Tugevad elektrolüüdid on näiteks HCl, H 2 SO 4 , HNO 3 , KOH, NaOH, LiOH, Ba(OH) 2 , Ca(OH) 2 , enamik sooladest. Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osalt ioonide, osalt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tasakaalukonstant K avaldub järgmiselt: [H + ][A - ] K= , [HA]
annaabi.ee 
