Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja
Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang. Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane. Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism 2) Salliv ning anduv - tolerantsus 3) Sallimatu ning anduv- fanatism 4) Sallimatu ning kriitiline maailmavaade Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus. Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel. Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju. Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend - Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad Allikas - propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane 2)Teisene 3) KaudneÜhe Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum 3.PUBLIK 3.1 PUBLIKU TEKITUS
evolutsioneerunud. Kui vanemad investeerivad sigimisse märkimisväärsel hulgal ressursse, siis nende tõenäosus veel edaspidigi sigida enamasti väheneb. Tasuvusanalüüs kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha. Kui aga tulevik on tume, siis investeeri sigimisse kohe nii palju kui saad. Tuleviku diskonteerimine väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule. Mingi konkreetne rahasumma on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi sugugi 100% tõenäosusega kätte jõuda. Iseloom ja loom ise Käitumine on tegutsemine vastusena keskkonnale. Isiksus ajas ja erinevates olukordades püsivad individuaalsed erinevused käitumises. Põhjused, miks uurida isiksusetüüpe: · aitab põhjendada käitumist (ka ebakohast) isiksuste esinemisest tuleneb käitumise vähene
Paarumiskonkurents viib surnud ringi. Kuna meeste eluiga on lühem naiste omast, siis on naistest suurem riskikäitumine meeste jaoks paratamatult kasulik: milleks säästa ressursse tulevikuks, kui neid läheb kohe vaja! Tulevik on niigi ebakindel. Tuleviku tumedust mõjutab meeste riskialdist käitumist. Madala oodatava eluea korral ajastavad naised sigimise varasemaks. · Mis on tuleviku diskonteerimine? Väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule, millel põhineb ka raha ajaväärtuse kontseptsioon, st et mingi konkreetne raha summa on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi kätte jõudagi. Nt kas võtaksid 100 täna või 130 homme. Inimene nagu muudki loomad, on võimeline diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad. KÄITUMISÖKOLOOGIA RAKENDUSI INIMESELE (P. Hõrak)
o Kuna meeste eluiga on naiste omast lühemaks evolutsioneerunud, siis on naistest suurem riskikäitumine nende jaoks paratamatult kasulik Milleks säästa ressursse tulevikus, kui neid läheb vaja kohe? [Pärnus kõige suuremis peksasaamisoht suvepealinn, ööklubid (klubides ju paarumiskonkurents)] · Madalama oodatava eluea puhul ajastavad naised sigimise varasemaks Tuleviku diskonteerimine (väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule) · Raha ajaväärtuse kontseptsioon: mingil hetkel on väiksema rahasumma olevikuväärtus võrdne suurema rahasumma väärtusega tulevikus, sest tulevik ei pruugi 10% kätte jõua · Mehed on paaritumisvõimaluse avanedes valmis sellesse rohkem investeerima, kui naised, sh valmis investeerima tulevikukasude arvelt. o Näiteks on mehed valmis enam diskonteerima, kui on näinud ilusate naiste pilte
A)mutualism – mõlemad saavad korraga kasu, N. Vere annetamine vampiirnahkhiirtel B)retsiprookne alturism – üks aitab kõigepealt teist, siis teine vastab kunagi, n: retsiprookne abistamine must-kärbsenäppidel kulli ründe puhul. Vangi dilemma, retsiprookse altruismi võimalikkus vangi dilemma tingimustes. Looduses ja inimühiskonnas esineb tihti situatsioone, kus mõlemapoolne koostöö tasub ennast mõlemale partnerile ära küll rohkem kui vastastikune petmine, kuid kõige rohkem hetkekasu toob ausa koostööparneri altvedamine. Sellist situatsiooni nimetatakse vangi dilemmaks. Vangi dilemma puhul on petmine äärmiselt ahvatlev. Võimalik, kui loomad viibivad kaua koos, suudavad üksteist ära tunda ja petjaid karistatakse. Tit-for-tat strateegia, selle piiratus. Karistamistrateegia: esimesel korral tee alati koostööd, teistel kordadel käitu alati täpselt nii, nagu partner käitus eelmisel korral. Suurtes
tegutsemisvõimalusi vaadeldav olukord pakub ja asjakohasest sobivast valikust. Praktiline mõtlemine on eriti oluline mittestandardsetes olukordades (nt lahingu juhtimine). Valdavalt ei ole praktiline tarkus õpetatav; see on nii kaasasündinud kui praktikas kogemustega omandatav. Vaatamata sellele, et Aristoteles seob eetilised voorused praktilise mõtlemisega, ei tähenda vooruse adapteerimine iga uue olukorra nõuetega relativismi, st ükskõik millise käitumise, mis võib vaid hetkekasu tuua, eetilist õigustamist. Voorusliku isiku tuum ju säilib, peab säilima. Voorus Aristotelese järgi on elutegelikkuses olemas, seda ei pea teoreetilise mõtlemise, ideede kaemise kaudu, nagu Platoni puhul, inimeste ja ühiskonna ellu sisse tooma. Eetilised voorused on püsivad eluhoiakud, mida inimene kujundab endas kiituse ja laituse, eeskuju ja jäljendamise, kasvatuse ja harjumuse kaudu. Polise tüpoloogia. Nagu eespool öeldud, valmis Aristotelese Lykeionis uurimus, milles
midagi, vaid ainult võidab, kuna ta ei pea maksma abistamise hinda. Oma kasu on ta aga eelmisel korral juba kätte saanud. Vangi dilemma – Inimeste puhul on üpris tavalised sellised situatsioonid, kus oma abistaja petmine talle vastuteene osutamata jätmise teel mitte üksnes ei tasu ära, vaid kus petmine on väga ahvatlev. See on olukord, kus mõlemapoolne koostöö küll tasub ennast mõlemale isendile ära rohkem kui vastastikune petmine, kuid kõige rohkem hetkekasu toob ausa koostööpartneri altvedamine. Mänguteoorias, mis tegeleb koostöö ja konkurentsi puhul esile kerkivate olukordade läbimängimise ja analüüsimisega, nimetatakse sellist situatsiooni vangi dilemmaks (selle puhul on evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks vastastikune petmine, olgugi et see toob igale isendile keskmiselt vähem kasu kui vastastikune koostöö). Üksikuid kohtumisi koostööpartnerite vahel ei ole alati õige käsitleda sõltumatute
annaabi.ee 
