liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38
laht on piiritletud maismaaga. 34. Liikide arvu ja pindala seos; Log S = C + Z logA S = CAZ C- organismi omane muutuja; Z- saarele või maismaale omane koefitsent (maismaa Z=0,09; saarel Z= 0,30); A- area, piirkond Uusi liike otsides tuleb uurida hajusalt, erinevatelt tükkidelt. Globaalses skaalas S=CA Z enam ei kehti, see pigem regionaalne. 35. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Küürselg-kõver (hump-backed curve); PET potentsiaalne evapotranspiratsioon. Evaporatsioon vee aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taimede atmosfääri. Kaks protsessi kokkuvõttes kui palju aasta jooksul vett atmosfääri paisatakse. Hea disversiteedi ennustaja, soodsamas kliimas rohkem asustajaid. PET sõltub põhjaveest, temperatuurist, sademetest. Kontinentaalne vs mereline kliima. Kontinentaalses kliimas suured temperatuuri kõikumised, mida enamus liike
Gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus. Beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt teisele, vahetub elustik suhteliselt kiiresti; β= γ/ά) Liigirikkamad on üldiselt: Suuremad kooslused/piirkonnad. Mitmekesisemad (suurema seesmise heterogeensusega) kooslused/piirkonnad. Ekvaatorile lähemad piirkonnad / stabiilsemates tingimustes arenenud alad. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Peamised looduslikku mitmekesisust ohustavad tegurid: Kasvukohtade/elupaikade killustumine. Kasvukohtade/elupaikade hävimine. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine. Globaalne kliimamuutus Liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Mis asi on liigifond, mis seemnepank?
korral. 32. Liikide arvu ja pindala seos; Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt logS=log c + log A, => S= c*A 2 A pindala logS liigirikkus log c konstant z sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: logS=log c+z*log A, S=cAz A pindala S liigirikkus C konstant 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Diversiteedi seostumine kliimaga: · Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri
·Liigifondi hüpotees; ·Dünaamilise stabiilsuse hüpotees (aeglase arengu hüpotees, keskkonna muutlikkuse hüpotees); Liigirikkust kujundavad mittetasakaalulised protsessid (muutub keskkond, muutuvad liikidevahelised suhted). Kooslused on pidevas ümberkujunemises, mis ei lase konkurentssel väljatõrjumisel mõjule pääseda. Samuti vähendab konkurentsi liikide madal kasvukiirus. Liigirikkamad on · Suuremad kooslused/piirkonnad · Mitmekesisemad (suurema seesmise heterogeensusega) kooslused/piirkonnad · Ekvaatorile lähemad piirkonnad / stabiilsemates tingimustes arenenud alad · Suhteliselt vähetoitelised kooslused · Kooslused, kus üksikute ei ole tugevat domineerimist · Mõõdukalt häiritud kooslused Miks puisniidud on nii liigirikkad? · Suur liigifond · Suur puisniitude pindala ja lai levik (ajalooliselt) · Seesmine heterogeensus (mets ja niit, kuiv ja niiske, puistu mitmekesisus jne) · Madal konkurentsi intensiivsus
Mida väiksemad on proovipinnad ja mida hajusamini nad looduses paigutatud on, seda rohkem liike me üles leiame. Maakera liikide arvu puhul pole seos lineaarne. (Mandril monotoonne pindala hõlmab kogu ala, ei saa graafikule osasid liike mitte märkida. Saartel ei pruugi olla monotoonne kui ühel saarel on tulekahju, kaovad sealt liigid ära ja graafik teeb kumeruse.) 35. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega PET - potentsiaalne evapotranspiratsioon (evaporatsioon - aurumine + transpiratsioon - vee transport mullast atmosfääri läbi taimede) näitab, millises koguses vett potentsiaalselt mingis ökosüst. mullast atmosfääri suundub. Aurumine seda suurem mida rohkem vett ja soojust. Transpiratsioon suurem, mida rohkem vett, taimi ja soojust. (Kõrbes evaporat. väike, sest vett vähe ja ka transpir. väike, sest vähe taimi.) Keskkonna heterogeensus ökosüst
koolituskava ja palkab lektorid või antakse kõrgkoolidele jt potentsiaalsetele koolituste pakkujatele võimalus ise täiendkoolitusi pakkuda. Fookusgrupis osalenud näevad selles, kui koolitused toimuvad koolituskava alusel ning lastekaitsetöötajatel puudub võimalus ise koolitusi valida ning koolitusi korraldatakse tsentraliseeritult, mitmeid võimalikke probleeme. Esiteks kardetakse, et juhul, kui TAI korraldab koolitusi, ei arvestata koolitustel piisavalt sihtgrupi heterogeensusega. Kaheldakse, kas TAI suudab pakkuda piisavalt mitmekesiseid koolitusi, et lastekaitsetöötajatel oleks valikuvõimalus, arvestades nende töö iseloomu, erialast ettevalmistust ja praktilist kogemust. Lastekaitsetöötajad on erineva töökogemusega, mistõttu nad vajavad erineva sisuga koolitusi, isegi kui teema on sama. Samuti nähakse võimaliku probleemina, et koolituste tsentraalse korraldamise puhul on tuleb teatud ajaperioodi järel sama koolitus uuesti läbida. Lastekaitsetöötajad