Naine võis olla pärija ja lahutuse algataja. · Eesti vabariigi abieluseadus sätestati 1922. Mees ja naine on seaduse ees võrdsed. Partneri valiku teooria · Freudi teooria mees otsib ema sarnast, tütar isa sarnast. Mida sarnasem isaga/emaga, seda õnnestunum on kooselu. · Sarnasusteooria hästi sobivad ühe pere esimene ja teise pere viimane laps. · Lähedusteooria parter valitakse lähtudes elu- ja töökohast, nt peretuttavate hulgast. · Heterogaamia partnerid on võimalikult erinevad, tasakaalustavad suhet. · Sümbolikasutusteooria keelekasutus. Mees ja naine Psühholoogilised erinevused · Mehed on käitumislaadilt agressiivsemad · Naistel esineb varjatud agressiivsus · Meestel on alati enesehinnang kõrgem, soovivad töötada juhtuval positsioonil · Enesehinnang on madalam, ei taha valida vastutavat ametikohta, sest on vajalik enesekindlus ja agressiivsus
Tuumikperekond- üksus mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Kaasaegne perekond ja selle erinevused traditsioonilisest- palju vähem võimas ja mitmekesine, ülesandeid täidavad nüüd perekonnavälised ametiasutused, perekond ei ole majanduslikult sõltumatu vaid oleneb väljaspoolt teenitud palgast. Homogaamia- kaasa valitakse endale samast rassist, usust, sotsiaalsest klassist, sarnase haridustasemega. Heterogaamia- kaasad erinevatest rassidest, religioonist, rahvusest, tutvustab abielupartnereid teistsuguse mõtlemisega ja lisab mitmekesisust. Perekonnatsükkel- perekonnasündmuste ajastamine (millal pere luuakse tänapäevale alles suht hilja, enne majanduslik kindlustatus) Vanemaiga- viivitus abiellumisega, pikk haridustee, elukaalidus, laste arvu vähenemine, majanduslikud tingimused mõjutavad laste saamist. Lahutus palju negatiivset
Sõna patriarhaat kasutatakse (näiteks antropoloogias ja feminismis) selleks, et viidata olukorrale, kus meestel on peamine vastutus mingi kogukonna heaolu eest ja nad teostavad seda läbi oma esindatuse erinevates valitsusasutustes. laiendatud perekonna süsteem sugulust või põlvnemisgruppi nim laiendatud perekonnaks tuumikperekond on üksus mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest Kaasaegne perekond ja selle erinevused traditsioonilisest. Homo- ja heterogaamia kKaasaegsetes perekondades: · Abiellutakse armastuse pärast mitte vanemate valiku alusel või jõukuse suurendamise eesmärgiga · käiakse kohtamas- kohtamisrituaalid Homogaamia kaasa valitakse endaga sarnasest rassist usust rahvusest sarnase haridustaseme ja ellu suhtumisega Heterogaamsed kaasad erinevad rassi usu rahvuse hariduse poolest Perekonnatsükkel, vanemaiga, lahutamine
noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. Homogaamia kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele
paljunemine: kõige ürgsem, paljunemise algvorm, esineb kõigis taimerühmades ◦ Vegetatiivne paljunemine: kõige algelisem viis, erinevatel rühmadel erinevad viisid – isiidid, soreedid, sigikehakesed jne ◦ Eostega paljunemine: kadunud emasorganismi sarnase sporofüüdi taastekitamise võime, tekib uus põlvkond – gametofüüt Suguline paljunemine: tekkis varajastel arenguetappidel; arengutaseme näitajaks gameetide spetsialiseerumine – kõige algelisem on isogaamia, kõike kõrgem heterogaamia, kõige spetsialiseerunum on oogamia Maismaa eluviisiga seoses kaotab isasgameet liikuvuse ja viiakse sigimikku tolmutoru abil – ei sõltu enam veekeskkonnast Elutsüklis esineb sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldumine Üldine seaduspärasus: evolutsiooni käigus omandab sporofüüt üha kõrgema arengutaseme ja suurema iseseisvuse, gametofüüt redutseerub üha enam, kaotab täielikult iseseisvuse ning sõltub tervenisti sporofüüdist Ontogenees
Liikumisvõimeliste organismide liikumielunditeks on kaks, harvem neli ühesuguse pikkuse ja kujuga viburit. Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused. Pigmendid on klorofüll ja karotinoidid, varuained- tärklis ja õli. Paljunemine on vegetatiivne, sugutu ja suguline. Suguline paljunemine esineb peaaegu kõigil liikidel, olles väga mitmekesine: isogaamia, heterogaamia, oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee “õitsemist”. Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas
mändvetikad. Liikumisvõimeliste organismide liikumielunditeks on kaks, harvem neli ühesuguse pikkuse ja kujuga viburit. Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused. Pigmendid on klorofüll ja karotinoidid, varuained- tärklis ja õli. Paljunemine on vegetatiivne, sugutu ja suguline. Suguline paljunemine esineb peaaegu kõigil liikidel, olles väga mitmekesine: isogaamia, heterogaamia, oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. I- Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee "õitsemist". Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas
mändvetikad. Liikumisvõimeliste organismide liikumielunditeks on kaks, harvem neli ühesuguse pikkuse ja kujuga viburit. Rakud on ühe tuumaga, kuid võivad olla ka paljutuumalised. Kromatofoorid on enamasti pürenoididega, nende kuju, suurus ja hulk rakus on väga mitmesugused. Pigmendid on klorofüll ja karotinoidid, varuained- tärklis ja õli. Paljunemine on vegetatiivne, sugutu ja suguline. Suguline paljunemine esineb peaaegu kõigil liikidel, olles väga mitmekesine: isogaamia, heterogaamia, oogaamia, sügogaamia (konjugatsioon). Rohevetiktaimed jagatakse kolmeks klassiks. I- Klass Isocontophyceae- liikide arvu poolest kõige suurem klass. Tallus on üherakuline, koloonialine või paljurakuline. Elutsüklis esineb pikem või lühem liikumisvõimeline faas. Koppvetikas- elab tavaliselt väikestes saastunud veekogudes või loikudes ja põhjustab sageli vee "õitsemist". Tallus on üherakuline, mitmesuguse kujuga: ümmargune, ovaalne, munajas
kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. Homogaamia kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised: 1. soo jätkamine realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes
annaabi.ee 
