4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj) Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks. Need asustati 4 hõimu poolt, keda kutsutakse gallialasteks. 3. saj ilmusid frangid ja sajandi lõpuks asusid nad Reini Rooma poolsele kaldale. Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast !!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika ) Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus
kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine. Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse
Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid 1579 sõlmitud Arrasi uniooni teotusel õnnestus Hispaanial oma võim taastada. Revolutsioonil lüüasaamisele järgnes majanduslik langus, mis jätkus ka pärast seda, kui Hispaanias oli võim peale sõda läinud Austri Habsburgidele. Pärast 1789. aasta Austria-
Norra riik viidi läbi reformatsioon N.kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. · Jumalateenistust pidasid taani pastorid taani keeles. 36. MADALMAADE VABADUSVÕISTLUS · Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi. Üleujutuste kaitsmiseks rajati tamme ning nende taha poldreid merepinnast madalamal asetsevaid põlde. · Ühendati 14.-15.sajandil Burgundia hertsogkonnaga koos suurte aladega Prantsusmaal. 1477.aastal aga kaotas Burgundia sõja Prantsusmaaga ning viimase hertsogi surma järel, abiellus tema tütar Maria Maxilian Habsburgi, tulevase Saksa-Rooma keisriga. 16.sajandil lisas keiser Karl V Madalmaad ja Burgundia Friisimaa, Utrechti jt Hollandi aladega. 16.sajandil liideti Madalmaade 17provintsi üheks tervikuks tekkis Madalmaade riik.
saj. oli Transilvaania türklaste ja Habsburgide vahel pendeldav... pontule Taani kuningas müüs Toompea lossi koos kogu Eestimaa hertsogkonnaga raha eest maha. Teised kommentaarid Loss, mille väärtust hinnatakse 19,6 miljonile eurole ehk 306,5 miljonile kroonile, kuulus kunagi Rumeenia kuningannale Mariele, kes selle omakorda 1938. aastal oma tütrele Ileanale pärandas. Loss konfiskeeriti Rumeenias võimule tulnud kommunistliku valitsuse poolt 1948. aastal ning jäeti lagunema. Restaureerimistöödega alustati 1980. aastatel aastatel ja lõpetati
Saab õiguse kohut mõista ja õiguse, et kui keegi vääris surmanuhtlust, siis võis ta seda ka kuulutada. Õigus nendelt mõisnikelt, kes polnud Poola riigile meelepäraselt käitunud, mõisaid ära võtta ning neid edasi anda. Kõige olulisem punkt oli teha teoks Liivimaa ja Leedumaa unioon. Kui leedus peeitakse Seimi, siis selle käigus unioon välja kujundatakse. Leedu ja Liivimaa uniooni diplom moodustatakse. Tegelikult nüüd alates 1566 aastast on tegu üle-väina hertsogkonnaga,mis hakatakse nim Ducatus ultraduensis. Unioonidiplomis oli I punktina kinnitatud kõik senised Liivimaa aadliku vabadused ja privileegid. Liivmaa aadlikud pidi saama samad eesõigused, mis olid Leedu aadlil. Kolmandaks pidid kõik ametikohad täidetama sakslastega, kuid kui õiget meest ei leitud, siis toodi see tegelikult mujalt. Viimane oli Augsburgi usutunnistuse tunnustamine. Sigismund II August lasi unioonidiplomile panna lõpulause, mille kohaselt lubas neid tingimusi täita juhul, kuui
annaabi.ee 
