Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku
Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokramaatse 540x1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus. q Kasutatud kirjandus http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Valgu (30.09.2012) http://www.interjoor.ee/pdf/Mooblifurnituur,%20soovitu (30.09.2012) http://www.ledvalgus.com/index.php?option=com_conte (30.09.2012) q TÄNAN KUULAMAST!
tuleb. Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus (hertsides võngete arv sekundis; bass: 80 350 Hz ja sopran: 330 1400 Hz), tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse lainete intensiivsus (amplituud). Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20 Hz 20 000 Hz. Madalam sagedus tekitab sügavaid, s.o. bassihelisid, kõrgema sageduse korral moodustuvad kõrged helid. Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne. Paljud loomad on teravama kuulmisega kui inimene, näiteks koer kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega helide korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad
Süsihappegaasi jäljed ei levi aga kilomeetrite kaugusele, vaid kõigest mõnekümne meetri kaugusele. Aga pole hullu, sest ega sääsed kaugemale lennata suudakski. Alles mõne meetri kauguselt suudab sääsk objekti juurde minna, kasutades abina looma soojuskiirgust. Samuti aitavad sääsele teed juhatada ka mõned teised loomade poolt eritatavad keemilised ained, näiteks piimhape. Saaklooma leidmine on lihtsam osa sääseema ohtlikust ülesandest. Juba umbes 600 hertsise sagedusega tiivapirin reedab kohemaid ära tema lähenemise. Just selles sagedusvahemikus on loomade kõrvad hästi tundlikud. Nahale maandudes tuleb leida sobiv koht, kust ta jaksab oma iminoka mõnda nahaalusesse verekapillaari pista. Kuigi suuri küüniseid ta jalgadel pole, kõdistab ta imemiskohta otsides paratamatult looma nahka ja reedab oma asukoha. Peenikese iminoka nahast läbi pistmist ei märka keegi, kuid imemiskohta eritatav vere
(kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime)? 6. Kui palju jääb endainduktsiooni emj. voolust maha? 7. Mis tekib voolu ja pinge vahel kui endainduktsiooni emj. ja vooluallika pinge on omavahel nihutatud 180 võrra? 8. Mida nimetatakse induktiivttakistuseks? Kuidas induktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 9. Millest oleneb induktiivpooli takistus? 10.Ohmi seadus induktiivtakistusega vooluahelale. 11.Milline on umbes ühe henrise pooli induktiivtakistus 50-hertsise vahelduvvoolu puhul ja milline kahe henrise pooli induktiiv- takistus 50-hertsise vahelduvvoolu puhul? 12.Millal on võimsuskadu suurem kas terassüdamikuga pooli ühendamisel vahelduvvoolu võrku või alalisvoolu puhul võrdsete voolude korral? 13.Kas induktiivtakistuses tekib energiakadu? Kirjutada induktiivpooli aktiivse võimsuse valem. 14.Millega on võrdne võimsuse keskväärtus P puhtinduktiivses vooluringis? Põhjenda. 15
mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C. Märkus. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud: need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid (14. CGPM, 1971); kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979). Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud ühikud SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga 1. SI tuletatud ühikutele (vt tabel 2) on antud erinimetused ja eritähised. Ka neid ühikuid võib lisaks SI
ühel juhul müra). "Phoni" puhul esitasid Robinson ja Dadson (1957) subjekti 1000 Hz puhta tooni (baasheli) erinevatel helitugevustel ja seadis erinevad sagedused puhasteks toonideks (võrdlushelid) kuni võrdlusheli oli hinnatud samaks tugevuseks nagu baasheli. Võrdlusheli detsibellide tase salvestati. Nendest andmetest koostati vastavad kõverad, mis on esitatud joonisel 2. Iga kõver iseloomustab detsibellide määra erinevatel sagedustel, mis on hinnatud valjuselt võrdseks 1000 hertsise tooniga. Joonis 2. Võrdse valjusega puhaste toonide kõverad. Iga kõver näitab heli intensiivsuse taset eri sagedustel sama valjuse juures. (1, lk 592) Seega näitab phon meile erinevate helide subjektiivse samaväärsuse, kuid see ei ütle meile midagi erinevate helide suhtelisest valjusest. See tähendab, et me ei saa teada, mitu korda on 40 phon heli valjem 20 phon helist. Me teame, et see on valjem, kuid ei saa mõõta, kui palju valjem
pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta Valgustugevus kandela 1 cd kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus Ainehulk mool 1 mol süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C 1.KLASSIKALINE MEHAANIKA 1
Kuulmine. Inimesed suhtlevad kõneldes, siis on tähtis hea kuulmine. Võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid, on kuulmine. Kahekõrvaga kuulmine võimaldab kindlaks teha heli asukoha. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselundile. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluuksed ja teos olev vedelik. Inimene eristab helisid vahemikus 20 kuni 20 000 võnget sekundis ehk hertsi. Meie kõrv on tundlikum 1000 kuni 3000 hertsise sageduse suhtes, see on inimkõne sagedus. Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb, eriti kõrgemate helide suunas. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuuldeaparaate. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada haigused, vigastused, tugev müra ja ka ravimid. Väga tugevad helid põhjustavad valu, võivad purustada trummikile. Tugevas müras töötades peab kandma kõrvatroppe või kõrvaklappe. Tasakaal.
annaabi.ee 
