URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada
Päike asub süsteemi tsentrist (asub Amburi tähtkuju suunas) 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku ruumjaotusest. Galaktikate ruumjaotus Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Herscheli 5000 galaktikast oli juba juttu, suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust - sisaldab üle 2 miljoni galaktika (400 galaktikat iga ruut- kaarekraadi kohta)
väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad ei tekkinud planeediga samal ajal. · Kõige külmem planeet Päikesesüsteemis. · Kaaslased: o On avastatud 27 looduslikku kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Uraani kaaslaste mass on kõige väiksem hiidplaneetide hulgas. Viimased kuud on avastatud 2003.aastal. · Avastatud William Herscheli poolt. Neptuun · Mõõtmetelt ja välimuselt sarnane Uraanile. · Pöörlemine/tiirlemine: o Ööpäeva pikkus: 16 h 7 min o Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslased: o Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton, lisaks 5 nimetut kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta oma elu kuuna, kuid haarati Neptuuni
Saturni kuud Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem kera kujuline, tänu tema enda gravitatsioonile Mimas on oma nime saanud ühe Kreeka mütoloogia Titaani järgi. Mimase järgi on saanud ka oma välimuse filmist "Star Wars" tuntud surmatäht. Mimas on tuntud ka kui silmakuu. Ta on suuruselt 7. Saturni kuu. Lõpp
Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei andnud tulemusi. Sügisel 1799 külastas ta astronoome Bremenis, Celles ja Lilienthalis, et innustada astronoome uue planeedi otsinguil koostööd tegema. 21. septembril 1800 kohtusid Lilenthalis kuus meest: von Zach ise, Lilienthali ülemlinnapea, kelle maailmakuulsas instrumentide kollektsioonis oli Herscheli 27-jalase fookusepikkusega reflektor, Bremeni arst Heinrich Wilhelm Matthias Olbers, kes oli Schröteri pikaajaline kaastööline, viimase teenistuses olev Karl Ludwig Harding, kes hiljem avastas kolmanda asteroidi, vanahärra Ferdinand Adolf von Ende. Nad otsustasid, et isegi kuuest vaatlejast jääb väheks, ning koostasid nimekirja 24 valitud astronoomist üle Euroopa. Uurimisrühma presidendiks valiti Schröter ja sekretäriks Zach. Kogu sodiaak jagati kahekümne neljaks 15
ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei andnud tulemusi. Sügisel 1799 külastas ta astronoome Bremenis, Celles ja Lilihentalis, et innustada astronoome uue planeedi otsinguil koostööd tegema. 21. septembril 1800 kohtusid Lilenthalis kuus meest: von Zach ise, Lilienthali ülemlinnapea Johann, kelle maailmakuulsas instrumentide kollektsioonis oli Herscheli 27-jalase fookusepikkusega reflektor, Bremeni arst Heinrich Wilhelm Matthias Olbers, kes oli Schröteri pikaajaline kaastööline, viimase teenistuses olev Karl LudwigHarding, kes hiljem avastas kolmanda asteroidi, vanahärra Ferdinand Ende. Nad otsustasid, et isegi kuuest vaatlejast jääb väheks ning koostasid nimekirja 24 valitud astronoomist üle Euroopa. Uurimisrühma presidendiks valiti Schröter ja sekretäriks Zach. Kogu sodiaak
Põhjapoolkeral paikneb 450-km Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 20-60 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis, ta on kaetud jääga. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks Ali-Baba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130-km kraater Herscheli nime. Nimed on pandud veel 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60-kraadise nurga. Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki
Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. [3] 6 KUI PALJU NEID ON ? Herscheli 5000 galaktikast oli ainult algus , suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim -- Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust -- sisaldab üle 2 miljoni galaktika (400 galaktikat iga ruut-kaarekraadi kohta).
Suure heleduse ja lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 9 8. GALAKTIKATE RUUMJAOTUS Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis on üle 13 000 galaktika. Herscheli kataloogi järgi oli neid 5000. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim- Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust- sisaldab üle 2 miljoni galaktika. Kasutades kosmoseteleskoopi ning tundlikke kiirgusvastuvõtjaid, võib piirtähesuurust veelgi tõsta. 1995. a. Lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30
1801. aasta jaanuaris avastas Giuseppe Piazzi Palermo tähetornis teleskoobiga tähti uurides ühe nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles tähte ka järgnevatel öödel ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Sama moodustise avastas aasta lõpus ka H.W.Olbers. Taevakeha sai nimeks Ceres. 8. 03.1802 avastas H.W.Olbers teise planeedi nimega Pallas, kaks aastat hiljem Juno ja pärast seda Vesta. Kuna avastatud taevakehad olid väga väikesed hakati neid W. Herscheli ettepanekul kutsuma asteroidideks. 1923. aastaks oli registreeritud 1000 asteroidi, nüüdseks on neid registreeritud umbes 10 korda rohkem. Üleüldse arvatakse olevat umbes miljon asteroidi. Kuna asteroide on ääriselt palju ja neid on vaja tähistada, on välja töötatud eriline süsteem. Asteroidi esmane nimi koosneb avastamise aastaarvust ja kahest suurest ladina tähest. Esimene täht näitab kalendrikuu esimest või teist poolt ja teine avastamise järjestust
Praeguseks on nimetatud 19 kraatrit Odüsseia tegelaste auks. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis ta on kaetud jääga. Enceladuse reljeef on nimetatud "Tuhande ja ühe öö" tegelaste nimedega. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks AliBaba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130kilomeetrine kraater Herscheli nime. Ülejäänud pinnadetalid on nimetatud Kuningas Arthuri ja ümarlaua rüütlite järgi. Nimed on pandud 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Hyperion 4 kraatrit ja 3 valli. Kraatrid on nimetatud mitmesuguste päikesejumalate, vallid astronoomide järgi. Janus harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju. Teada on 4 kraatrit, nende nimed on seotud antiikmütoloogias tuntud kaksikutega. Epimetheus teatakse kahte kraatrit, samuti kaksikute nimedega.
Sellega tegelevad noored ja vanad, naised ja mehed, elukutselised ja harrastusastronoomid. Tavaliselt professionaalid põhitööna komeete ei otsi, vaid teevad seda samuti nagu asjaarmastajad puhtast entusiasmist. Komeetide süstemaatiline otsimine algas Charles Messier` ( 1730 1817 ) tegevusega. Tema avastas 14 komeeti ning koostas täheparvede ja udukogude kataloogi Messier`i kataloogi. Järgmiseks järjekindlaks komeedikütiks sai kuulsa astronoomi sir William Herscheli õde Lucrecia Karoline Herschel. 1797. aastaks oli Karoline avastanud kaheksa komeeti ja teda autasustati selle eest Londoni Kuningliku Astronoomia Seltsi kuldmedaliga. Arvatakse, et tänapäeval on maailmas umbes sadakond inimest, kes tegelevad komeetide otsimisega. Nende hulgas teatakse Eestis komeediküti nime all Hugo Raudsaart, kes pole küll komeeti avastanud, kuid nende süstemaatilise vaatlemise ja orbiitide arvutamisega kõvasti vaeva näinud
Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. (1) 2.3 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. (1) Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina (nurkläbimõõt vaid 4 kaaresekundit),
annaabi.ee 
