2 Ajakiri „kunst.ee”, 1/2000 Linnar Priimägi, artikkel „Vera Muhhina „Tööline ka kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos”, lk 86- 90 3 http://www.hot.ee/iffcool/kunst.htm 4 Larousse’ i lühientsüklopeedia, ”Maalikunst renessansist tänapäevani”, lk 145 pilt, manuaalse osavuse võlu, suur formaat, selge sõnum, võõras ”eksootiline maailm. 5 Sotsialistlik realism oli kasvatusliku suunitlusega kunstivorm, mis ülistas töölisklassi. Tema heroiseerimine väljendus peamiselt kujutatava monumentaalsuses 6 ja revolutsioonilistes poosides: ülestõstetud käsi (ülestõstetud käsi= kuula, mina olen see, kes räägib, keda tuleb järgida, käi minu käe suunas, see on suunatud õnne sihis), diagonaalile üles ehitatud kehahoiak (üles minev diagonaal- positiivsuse tunnus), ettepoole astuv jalg (Mingem julgelt ja täitkem oma eesmärk!), tuules lehvivad riided (lennukas võidukäik)
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vahel 1907. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel 18822. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Esimene maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi; PÕHJUSED: - Võitlus turgude, toorallikaainete ja ekpordivõimaluste pärast. - Suurriikide soov suurendada mõjupiirkondi. - Sõja heroiseerimine, sõja ootus rahva seas. - Sõjatehnika areng. - Rahvusvaheliste organisatsioonide puudumine. - ,,Balkani Püssirohutünn’’ SÕDIVATE POOLTE TAOTLUSED: - Suurbritannia eesmärk oli vallutada Saksamaa - Venemaa tahtis oma mõju suurendada Balkanil ja tõrjuda sealt Austria-Ungari - Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina.
*Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu: *Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega.
Kas I maailmasõda oleks saanud vältida? Jah Ei *suurriigid ei soovinud sõdida *sõjalised liidud *maailmakaubandusega olid suurriigid *valitsusel puudus koostöö sõjastaapidega (riik ei teadnud sõjaplaanidest) tihedalt seotud sõda toob kõigile *rahvusvahelised org. puudusid kahju *sõja heroiseerimine (ei teatud sõjast midagi) *teaduse ja tehnika areng uued relvad *soov maailm ümber jagada (võitlus turgude pärast) *suurriikide vastuolud *mõjuvõimu laiendamine Põhjused: *suurriikide vastuolud *kiriku mõju vähenemine ühiskonnas > teaduse kiire areng *uute ideede/ teooriate levik
sakslased keele tõttu). 1848.a revolutsioonide tõttu rahvuslus asendab liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. Saksa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus: Johann G. Herderi järgne mõtlemine, Hegeliga sarnanev vaimsuse käsitlus. Idee kohaselt on rahvad ,,valmisproduktid", iga rahvas on vaimu ja olemuse poolest valmis ja erinev, ajas rahvus ei muutu; see võimaldab rahvaid ühiskondlikult täpselt paigutada. Rahvuse ajalugu heroiseerimine, eriti antiik- ja keskaegne pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la külmemas kliimas elavad rahvad on eetilisemad). Õpetus majanduslikust omajõulisusest e autarkiast iga rahvas peab end ära majandama vaid enda ressurssidest, teistest rahvastest majanduslikult sõltuda ei tohi. Wilhelm von Humboldt etniline natsionalism
Kuningas Arthuri romaanid muistsed kelti müüdid ja pärimused, sh rüha graali otsingud. 16.sajandi Saksa rahvaraamat ,,Doktor Faustus" mees, kes oma hinge kuradile müüs Goethe ,,Faust", Thomas Mann ,,Doktor Faustus". J.R.R.Tolkien ,,Sõrmuste isand" anglosaksi mütoloogia põhjal loodud fantaasiamaailm. 22 18.sajandi kunstnikumüüt: kunstniku eluloo ja olemuse heroiseerimine, kunstnik kui võlur, kunstnik kui looja, kes lähtub jumalikust inspiratsioonist. Tänapäeval tekkivad modernsed müüdid ei ole seotud usuga, neil on vaid kultuuriline tähendus ja haare. Pigem keskenduvad need tegelastüübile kui loole. Näiteks Fausti lugu saab müüdiks selle kaudu, et kujutab uue aja inimese lõputud otsinguid, don Juan ihab leida romantilist ideaali, Robinson Crusoe sümboliseerib inimese suutlikkust äärmuslikes
Uppsala ajalooprofessor, poeet (poeem Viiking, 1811), helilooja I moodsa ajalooteaduse esindaja Rootsis ja rahvusliku koolkonna rajaja, kuulub Rootsi vaimsete suurkujude hulka. Rahvusromantism Norras ja Soomes Vt Soome ja Norra rahvusliku ärkamisaja loenguid. Oluline keel ja rahvaluule: nt Soomes Kalevala Soomes viikingite sõjalise vapruse asemel uusaja soomlaste sõjalise tubliduse narratiiv (eriti 1809. aasta veteranide heroiseerimine), mis arenes 1840.-60.ndatel aastatel: J. L. Runeberg. Norras ,,vapruse" väljendamiseks iidne talurahva vabadus. Realismi ajastu (u1830-1890):sotsiaalne mõõde 46 Ühiskonnakriitika liberalismi mõjul Realism Rootsi s I Liberaalne realism (1830-1850). Ühiskondlik-ja majanduslik liberalism levis Rootsi, ajakirjanduse debatt mõjutas ilukirjandust. Romaanikirjanduse läbimurre. II Mõõdukas klassitsistlik realism (19.sajandi keskpaik)
annaabi.ee 
