11 1743. aastal keisrinna Jelizaveta Petrovna ukaasiga keelati vennastekogudused Baltimail.12 Hoolimata keelust jätkasid siiski kogudused oma tegevust, seda küll pisut vaoshoitumalt ja ettevaatlikumalt viisil. Usuvennad maskeerisid enda tegevust mõne ilmaliku ameti taha, olles näiteks koduõpetajaks, käsitööliseks või arstiks. Keeld jäi kehtima kuni 1764. aastateni, mil keisrinna Katariina II andis välja ukaasi, mis laiendas välismaalastele lubatud privileege ja usuvabadust hernhuutlastele. Eesti- ja Liivimaa hernhuutlaste olud muutusid samuti vabamaks. Ametlikult kuulutati vennastekoguduse tegevus lubatuks alles 1817. aastal Aleksander I armukirjaga.13 11 Samas, 161 12 Rudolf Põldmäe. Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal. Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik 3. Tallinn 1987, 172. 13 Theodosius Harnack. Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutsche Brüdergemeinde: Ein
hakkasid andma haridust talupoegadele ja teistele vaesematele inimestele, eelkõige eestlastele. Kuna ma pean patriootlikkust ja eestimeelsust hariduse juures äärmiselt oluliseks, siis järeldan, et estofiilide ja haritlaste liikumised muutsid koolihariduse rahvale kättesaadavamaks. 18.-19. sajandil kujunenud haridusel oli palju negatiivseid kui ka positiivseid mõjutajaid. Eriti tähtis oli eestikeelse kirjanduse levik tänu hernhuutlastele ja estofiilidele, kuid hävituslik roll oli laastaval Põhjasõjal, mis viis eestlaste hariduse mitukümmend aastat ajas tagasi. Kuigi leidus mitmeid halbu külgi, siis kokkuvõttes on Vene aeg 18.-19. sajandil minu arvates Eesti haridusolusid pigem parandanud.
Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega
eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid. Eriti hinnati torupillimängu. Nt tõi tärganud huvi eesti rahvaluule ja muusika vastu kaasa rahvalaulude kirjapaneku, kuna arvati, et keele parimad näited on säilinud just rahvaluules. Harrastati eestikeelset juhuluulet. Loodi eestikeelseid laule. Küsimused lk 32 1) Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? V: Tänu hernhuutlastele sai muusikahariduse laiem levik võimalikuks. 2) Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. V: Paar aastat pärast Laiuse esimese laulukoori asutamist oskasid kihelkonnakooli õpilased laulda 42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali. 1828. aastal tegutses Laiusel juba suur heatasemeline meeskoor, mille tuumiku moodustasid kihelkonnakooli õpilased. 19. sajandi 40. aastail lauldi Laiuse kihelkonna külakoolides kirikulaule juba nootide järgi, millest võib
hernhuutlusesse neutraalselt või positiivselt (Talupoegade eluvaldkonnas muutusid elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest nad kartsid, et nende hing läheb hukatusse). Aja jooksul hakkas hernhuutlusega kaasnema sotsiaalsed protestid, mis ei meeldinud mõisnikutele. Hernhuutlaste mõjude tõttu on osades piirkondades kadunud rahvalaulud, muistsed ohvrikohad, muistsed puud. On kirjapandud hernhuutlaste elulugusi päevikutesse. Hernhuutlastele oli omane koorilaulu traditsioon, puhkpillide mängimine. Teoloogiline ratsionalism: Suund luterluse sees, mis puudutas luterlike pastoreid baltimaades 18. saj II poolel. Otseselt on seotud valgustus ideedega. Kui prantsuse valgustus oli vaenulik kirikute vastu siis saksa valgustusel puudus kiriklik vaenus. Levis atheism, kus inimesed eitasid jumalase eksisteerimist, sest ta ei vasta looduslikele seadustele. Tõi kaasa teoloogilise ratsionalismi ehk õpetus moraalist, mis
esimene aeg, kui Eestimaa hakkab esimest korda end rohkem tervikuna tundma. Eestimaa hakkab mitmete kommunikatsioonikanalite vahendusel rohkem suhtlema ja hakatakse end tervikuna tundma. Talupoeg hakkab aru saama, et maailm ei piirdugi ainult kodukihelkonnaga. Paljuski aitab terviku tekkimisele kaasa ka see, et kasutatakse üha rohkem Põhja-Eesti keelt. Koolivõrgustik tiheneb. Teadlikult hakatakse ka koolide õpetuslikku taset parandama. Paljud rahvusliku liikumise tegelastest on lisaks hernhuutlastele pärit koolmeistrite peredest. Hakkavad tekkima dünastiad. Koolmeistrite peredest hakkavad tulema poisid, kes ise lähevad koolmeistriteks. Kõige tüüpilisem dünastia on Kanepist pärit Treffnerid, Laiuselt Nieländerid. Köstritel samuti dünastiad kool ja kirik on tihedalt seotud. Kihelkondade koolmeistrite juures võib öedla, et pole eriti saksastumise ohust üsna kaugele. Mida edasi end harida, seda suuremaks läks oht. Vändra koolmeister Johann Voldemar Jannsen
annaabi.ee 
