toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (Luuri, 2013) Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele vastavalt, on vaja tunda arengu seaduspärasusi ja vanuselisi iseärasusi. (Varava & Hermlin) Sõrmede peenlihaste ja silma ning käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna kas lihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. (Kivi, 2005)
lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3 Lapse jalgade areng Inimese keha võib võrrelda mitmekordse majaga, milles iga korrus vajab hoolt. Eelkõige sõltub maja korrasolek aga vundamendi seisukorrast st jalatalla seisundist (Hermlin 2001:72). Kui vundament on viltu, siis on viltu ka kogu maja (Laps ja lasteaed 174). Inimese jalalaba koosneb 26 luust, 55 liigesest, 107 liigesesidemest ja 26 lihasest. Terve jalalaba kontuur on sirgjooneline, kitsa kannaosa, laia esiosa ja otse ette suunatud varvastega. Eriti tuleb see esile lapse jalalabade kujus (Liukkonen & Saarikoski 2008: 20- 21). Lapse jalgade luustumine toimub lõplikult 18.-20. eluaastaks (samas, lk 28). Seetõttu
vanemad on õpilased, seda hoolimatud on nad ise koolikoti pakkimisel, valimisel ja kandmisel • Liiga palju kantakse kaasas mittevajalikke asju • Vanuse kasvades tekib üha rohkem mitmesuguseid valusid keha erinevates piirkondades • SÜG- i 5.-9. klassi õpilastel rühiprobleeme siiski eriti ei ole • Koolikoti liigsele raskusele tuleb ka edaspidi tähelepanu pöörata. Olulisemad kirjanduslikud allikad (21artiklit kokku) Hermlin, K. 2001. Kehahoiu ABC. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Maasalu, K., Märtson, A. 2008. Õpilastel esinevad rühihäired, avastamine ning ennetamine koolitervishoius. Tartu Ülikool. Sihtuuringu “Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (Koolikoti raskus” kokkuvõte. 2009-2010. Terviseamet muretseb raskete ranitsate pärast. 2010. Postimees, 2. sept., 5. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. 2013. https://riigiteataja.ee/akt/13351102. 9. dets., 2014
vertikaali. Tpetades selja vastu seina, saab veenduda kas pea, seljakumerus ning puusavööde asetsevad õigesti. Kehaosade õige paiknemine üksteise suhtes tagab kõikide organiet normaalnse funktsioneerimise. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt funktsioneerida. Vaagna õige asetus on vajalik seal paiknevate organite kaitseks ja normaalseks tööks. (Hermlin,2001) Hea seisuasend koormab võimalikult vähe sidemeid, lihaseid ja liigeseid. Et kehaosad on heas tasakaalus, on sellist asendit kerge hoida ka pikema aja jooksul ning väsimust ei tunta. Rüht on asend milles keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui inimene seisab, istub või lamab. Selline asend on lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. · Õige asend · Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse
Toime: Treenib alaselja- ja tuharalihaseid. 10.Harjutus. Lähteasend. Iste tooli serval, jalalabad paralleelselt ja teineteisest 10 cm kaugusel, käte hoie toolist. 1-2. Üks jalg liigub libistades ette, samal ajal teine tõuseb kõrgele päkale. 3-4. Hoia asendit, kus sirge jala pöid on painutatud ning teine on päkal. 5-8. Sama korda teise jalaga. Soorita kuni 10 korda . Toime: Treenib pöia lihaskorsetti ja arendab hüppeliigese liikuvust. Kasutatud allikad: 1. Hermlin, K. 2001. Kehahoiu ABC. Tartu. Tartu: Ülikooli kirjastus.
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7
Dorothy Einon Meie terve laps (2001) Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse Alused. Tartu: AS Kirjastus Elmatar. Russell, Georgina, C.,Taki, S., Laws, R., Azadi, L., Campbell, Karen J., Elliott, R., Lynch, Ball, K., Rachael, T, Denney-Wilson, E.(2016). Effects of parent and child behaviours on overweight and obesity in infants and young children from disadvantaged backgrounds: systematic review with narrative synthesis,BMC PublicHealth, 16, 151-163. Varava, L., Hermlin, K. (2009).Lapse rühi kujundamine.Tervise Arengu Instituut.http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/80333 Preliminary Assessment of a School-Based Healthy Lifestyle Intervention Among Rural Elementary School Children : Ling J, King KM, Speck BJ, Kim S, Wu D. Preliminary assessment of a school-based healthy lifestyle intervention among rural elementary school children. J Sch Health. 2014; 84: 247-255. 10
alaselga. Sama pingestav mõju on ka kallutusel ette sirge jalgadega. Gravitatsioonijõud võib mõne harjutuse korral olla eeliseks, teise harjutuse puhul aga põhjustada terviseriski. Näiteks sirgete jalgadega ettepainutades mõjub nimmepiirkonnale kolmekordne kere jõud. Õppematerjal: "Treenerite tasemekoolitus" spordiüldained I, II, III. "Terviseriskid lihastreeningus", Rein Jalak, Lauri Rannama,Tallinn 2004 ,,Kehahoiu ABC", Kaja Hermlin, Tartu 2001 TERMINLOOGIA · Agonistlihased liigutajad lihased · Sünergistlihased abistajad lihased · Antagonistlihased vastastoimelised lihased · Toonilised ehk stabiliseerivad lihased tavaliselt hoidefunktsiooniga ja reageerivad ülekoormusele enamasti kas lihastoonuse tõusuga või lihaste lühenemisega. Sagedamini süvamad lihased.
annaabi.ee 
