vasturääkivaid seisukohti paljudes teoloogilistes küsimustes ning lepitas need, osutades väljendite kahemõttelisusele. Sellest sai alguse hoiak, et autoriteetsed tekstid nõuavad tõlgendamist ja neid ei saa sõna-sõnalt võtta. See pani aluse uuele teoloogia meetodile. Abélard leidis, et dialektika rakendamine teoloogias kergendab usu müsteeriumide vastuvõtmist ning filosoofide ja hereetikute rünnakute tõrjumist. Aastal 1121 tunnistas Soissonsi kirikukogu Abélardi hereetikuks ning mõistis tema esimese teoloogilise töö "Tractatus de unitate et trinitate divina" ("Traktaat Jumala ainsusest ja kolmsusest") põletamisele. Abélard määrati elama Püha Medarduse kloostrisse. Elu kloostris muutus aga Abélardi jaoks kannatamatuks ning tal lubati lahkuda. Hilisem elu Eraldatud kohta Nogent-sur-Seine'i lähedale ehitas Pierre Abélard kõrtest ja pilliroost onni ning hakkas eremiidiks. Kui sellest kuuldi, hakkasid Pariisi õpilased Abélardi juurde
pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther oli vastuoluline isik, tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks. Samas kui tema vastased kutsusid teda hereetikuks, usutaganejaks, profaanseks kirikulikuks terroristiks. Mõned tunnistavad temast kui vajalikust pahest või katalüsaatorist, mis pani leegitsema ebapüsivaa sotsiaalse ja kirikliku situatsiooni. Kuigi ise olles lihtne inimene kes nimetas end lihtsalt mungaks või lihtsalt kristlaseks. Ta imestas, et otsekohene ja siiras südametunnistus on temast teinud ühe kõige enam kõneaineks oleva inimese omas ajas. See lihtne kristlane ja lihtne südametunnistus andis alguse kiriklikule
monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad. Simoonia-hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Canossas käimine- Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli. ketser-ehk hereetikuks nimetatakse kristluse hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. inkvisitsioon-oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest. skisma- nimetatakse kiriku lõhenemist. Skismade puhul on tegu erinevate kiriku võimustruktuuride tülidega või ideoloogia muudatustega. rekonkista-Pürenee poolsaare tagasivõtmine muhamedlaste käest.
kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis päranda Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. b)ketserid *Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). *Sõna pärineb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest. Seda sõna kasutatakse eesti keeles nii katoliku kiriku, õigeusu kiriku kui ka protestantlike kirikute seisukohast.Katoliku kirik on ketserite suhtes rakendanud inkvisitsiooni, mille eesmärk on neid veenda ja vajadusel karistada.Ülekantud
Tema argument oli: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellega sai temast antikolonialismi sümbol. Sepulveda, kes oli Karl V kaplan ja ametlik kroonik, pidas Las Casast hereetikuks. Tema väiteks oli: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 1548. aastal telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550. aastal toimus Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust sel polnud. 5
peaks neid kohtlema samamoodi nagu oma alamaid Kastiilias sellega tunnustas ta juriidilist argumenti. Las Casas ütles, et kuna seda ei ole tehtud, hispaanlased on indiaanlaste õigusi rikkunud, on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks. Kokkuvõttes Las Casas pooldas rahumeelset kolonisatsiooni, kauplemist indiaanlastega ja nende järkjärgulist kristianiseerimist. Teist poolt esindas humanistlik Sepulveda. Ta astus Las Casase vastu välja ja nimetas teda hereetikuks. Kirjutas traktaadi indiaanlaste vastu sõdimise õigustamiseks. Seal väitis, et indiaanlased pole täisväärtuslikud inimesed, nad on inimese ja looma vahepealsed. Neil puudub arusaam seadustest, loomupärastest reeglitest (inimohverdus, kannibalism). Nad on loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad ning hispaanlased peavad nad alistama, et neile head teha. 2
Neid teese võidi kasutada nii paavstide kui ka vürstide vastu. Tema arvates tuli kuningal ja parlamendil kiriku omand konfiskeerida. Paavst Clemens VII kuulutas need teesid hermeetilisteks, kui Inglismaal olid need üpris populaarsed kuni 1381. aastal toimunud talupoegade mässuni. Ta pidas halvaks ka kiriku väärastunud õpetust, mis ei olnud kõiges tuletatud Piiblist. Ta eitas ka elementide transsubstantiooni-õpetust ning seetõttu kaotas lõpuks toetuse, kuulutatui hereetikuks, vallandati Oxfordist ja oleks peaaegu tuleriidale saadetud. Jan Hus - üks tsehhi ülikooli õppejõud. Tema kirikukriitika oli umbes sama, mis Wyclifil, appelleeris kontsiilile, 1415 Hus hukati Constansis. Tulemuseks olid Hussiidi sõjad, mis polnud ainult hussiitide ja katoliiklaset vaheline sõda, vaid ka poliitiline võitlus. Hus nõudis põhiliselt: rahvakeelseid jumalateenistusi, euharistial sakramendi mõlema
annaabi.ee 
