tegemiseks(GMO). ( kuidas? ). Kimäär erineva genotüübiga ja TG Taimed : eri organismidest pärit putukaresistentsus; viirusresistentsus(kartul,papai rakkudest koosnev organism. a); herbitsiidiresistentsus(peet, Nokautorganism oraganism, mais, raps); paremad kellel on rikutud mingi geen, et omadused. Kasulikkus : see ei avalduks suurem saaklihtsam Transgeenseid organisme ja kasvatadavähem keskkonnamürke. taimi ravimiseks(vigase geeni
raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja. Geenivektor(vigane geen+marker)viiakse hiire ebrüonaalsetesse tüvirakkudesse. Vektor satub ristsiirdega genoomi.
Transgeensete kloonlehmade saamine: Esimene transgeenne hiir saadi 1981. aastal roti kasvuhormooniga ja hiir kasvas kaks korda suuremaks. 2. Transgeensed taimed 3 Transgeensetel taimedel on putukaresistentsus st, et toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke pole vaja . Transgeensetel taimedel saavutati või tahetakse saavutada ka viirusresistentsus ja herbitsiidiresistentsus. Transgeensed taimed on suurema saagikusega, nad on lamandumis- ja külmakindlad, neil on pikem säilivusaeg, paremad maitseomadused ning suurem toiteväärtus. Suurimad GMO taimede kasvatajad on USA, Argentiina, Kanada ja Hiina. Kõige enam on geneetiliselt muudetud: soja, maisi, rapsi, riisi, tomatit, puuvilla, kartulit ja teravilja. Mais: Tomatid: Viirusresistentsete taimede saamine: 3. Geenmuundatud toit
organismis helduv markergeen. 7. TRANSGEENSED LOOMAD Tähtsus: 1. Tahetakse saada kiire kasv 2. Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% 3. Kalkunite munevus suureneb 4. Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud 5. Forell jt. kalad kasvasid 2x suuremaks 8. TRANSGEENSED TAIMED: Et saavutada: 3. Herbitsiidiresistentsus 1. Putukaresistentsus 4. Suurem saagikus 2. Viirus resistentsus 5. Lamandumis- ja külmakindlus 6. Viljade pikem säilivusaeg 9. MUID GEENITEHNOLOOGILISI RAKENDUSI 1. Molekulaargeneetiline diagnostika- kasutatakse haiguste tuvastamiseks. *Võetakse konkreetse inimese DNA ja lisatakse sellele markergeeniga tähistatud geen.
Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% Kalkunite munevus suurenes Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. Seisuga: Soja 89% Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) Puuvill 83% Riis Raps Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. 19. saj. selektiivne ristamine 20. saj
• GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses • Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% • Kalkunite munevus suurenes • Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud • Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: • Soja 89% • Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) • Puuvill 83% • Riis • Raps • Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? • 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus – valiti juhuslikult. • 19. saj
· GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg - paremad maitseomadused, - suurem toiteväärtus: A-vitamiiniga kuldne riis Tomat, banaan, mango, . papaia: pikema säilivusajaga Hawail harilike papaia sortide kasvatamine keelati, sest need levitasid viiruseid. Kõik on GM-papaiad. GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: · Soja 89%
Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi arengumaades ,luues transgeenseid loomi, kelle toodangut on suurendatud. Mõned transgeensed loomad toodavad ka ravimeid, mis hõlbustavad haiguste ravi. 20.Transgeenseid taimi luuakse et saavutada: putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul),viirusresistentsus, (papaia), herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis), suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg, paremad maitseomadused, suurem toiteväärtus(A- vitamiiniga kuldne riis). Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%), mida kasvatatakse peamiselt USA-s. 21.Kasutegurid: *Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada.
Ökogeneetika uurib geneetilisi variatsioone, mis on seotud vastusega keskkonnatingimustele (toksiinid, pestitsiidid, toidukomponendid, saasteained) ja ksenobiootikumidele. Näiteks: vastus alkoholile, kopsuemfüseemi teke -antitrüpsiini defitsiitsusega isikutel õhusaastatuse tagajärjel, nikotiini metabolismi erinevused. Toksikogeneetika uurib vastuseid kartsinogeenidele, teratogeenidele ja kemikaalide toksilisele toimele (näit. bakterite antibiootikumiresistentsus, herbitsiidiresistentsus põllumajanduses). 33. Farmakogenoomika. Põhineb terve (üksiku) genoomi järjestuse ja sellest tulenevate kliiniliste väljundite uurimisel. Erineb farmakogeneetikast kolme aspekti poolest: Kliiniliste fenotüüpide (vastus ravimitele ja ksenobiootikumidele) taandamine genoomile läbi SNP markerite analüüsi, Ravimite efekti uurimine geeniekspressioonile kasutades genoomika metodoloogiaid, Uute märklaudgeenide ja prognostiliste markerite leidmine. NB! Ärge võtke neid punkte sõna-sõnalt
Ei loeta (kui ei kasutata rekombinant DNA-d/GMO-sid) * kehaväline viljastamine viljastamine * looduslikud nähtused - konjugatsioon, transduktsioon, transformatsioon * indutseeritud polüploidsus ja mutatsioonid 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Eesmärgiks on antud taimeliigi omaduste parandamine: putukamürgiresistentsus (soja, mais, raps, kartul), herbitsiidiresistentsus (soja, mais, raps, köögiviljad), vastupidavuse suurendamine kahjurite suhtes (mais, kartul), külmaresistentsus, suurenda teatud ainete kontsentratsioone (riis, kartul), säilivuse suurenemine (köögiviljad, õun), haigusresistentsuse suurenemine (õun), küpsemise aeglustamine (õun, melon, vaarikad). 13. Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Põllumajandusloomadel suurendatakse haigusresistentsust, toodangut (piim, muna, liha –
taimekaitsevahend ja enamik GM-kultuure on just Roundup'i suhtes resistentseks muudetud, pritsitaksegi järjest suuremaid pindu ühe ja sama mürgiga. Umbrohumürki taluv geen võib aga levida GMO-lt umbrohule ka tavalise risttolmlemise käigus kui põllukultuur ristub oma looduslike liigikaaslastega või annab hübriide lähedaste liikidega. Rapsilt võib toimuda siirdatud geeni ülekanne teistele ristõielistele sh ka umbrohule (nt. põldsinepile). · Kuna herbitsiidiresistentsus glüfosaatide vastu muutub aina suuremaks, aretavad teadlased GMO-sid, mis oleks resistentsed teiste herbitsiidide vastu: · Kahjustaja harjub ära pikka aega kasutusel oleva taimekaitsevahendiga ja sellest tulenevalt peab tootma järjest uusi ja uusi erinevaid taimekaitsevehendid NÄIDE: Resistentsus DDT-le on tunnus, mida kontrollivad mitu geeni. Putukad muutuvad DDT-le resistentseteks. Näiteks toakärbse populatsioonist oli algselt
annaabi.ee 
